Eh<200ülekaalus taandumistingimused, Eh>400 ülekaalus hapendustingimused, Eh>700 taimedele kahjulik- toimuvad sinult oksüdeerumisprotsessid, toimub org aine mineralisatsioon (aeglane põlemine, ei toimu huumuse akumuleerumist, Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all
kaoliniitsavi, mis ei suuda Mullad ulatuvad 20, iegi 30 m siduda toiteelemente sügavuseni Punamullad Ferrallitisatsioon mullatekkeprotsess troopikas ja lähistroopikas, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Ferrallitisatsioonil tekkinud mullad on kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. F. levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. Mõnes piirkonnas kasutatakse lateriiti edukalt ehitus-materjalina. Kuna need on hästi savikad, saab neist troopilise päikese käes kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade punamullad · Toiteelementide sisaldus mullas on väike. · Mullad on erosiooniohtlikud. · Puude maharaiumisega viiakse suur kogus toiteelemente ära, muld vaesub. Humifitseerumine taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja
peamine kiht; El- lessiveerunud horisont, väljauhtehorisont, kust lessiveerumise tulemusena laskuva veega on allpool asuvasse horisonti ümber paigutatud teatud peene tolmu ja savi osakesed, värvuselt kollakas pruunikashall; Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel; C- mulla lähtekivim). Ko on leostunud muld. Mullaprofiili valem: A-Bw-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne) sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim) Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil probleeme pole, kuid lessiveerumise suurenemisel väheneb mitmete mikroelementide sisaldus. Lõimiselt on need mullad enamasti kerged liivsavid, lähtekivimiks erinevad moreenid. Leetjad mullad on viljakad, selle tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne
hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim
hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim
Väljauhtumisega seotud soojusreziimist tulenevaid hapendus ja protsessid- leostumine-vees lahustuvate soolade taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla
ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist. Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine
(muld on märg). pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. Ei peegeldu mullaprofiilis, mullaprofiil on diferentseerumata III Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1.leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. 2.lessiveerumine E selle all mõistetakse ibe (<10-3 mm) ja kolloidosakeste ümberpaigutumist mulla ülemistest kihtidest laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse mehaaniline ümbepaigutumine. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel
koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Protsess esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis. Nii tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Ferralisatsioon levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. 8.4. Erinevad mullatüübid Loodusvöö Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus nd iseloomustus ja veereziim paksus horisondid d kultuuride (kliimavöö mõju mullaprotses viljelemiseks
annaabi.ee 
