Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole,
Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012) Põllumassiivi metsastamine Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub
kaks nädalat hiljem. Kultuurimaana kasutamisel vajavad kuivendamist. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende kuivendatud muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2] Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks, kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7 punkti on tatra kasvatamiseks. [2] Leostunud muldadel on samuti universaalne kasutussobivus, tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel
mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus. See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete väljaleostumist. Liblikaõieliste haljasväetiste mõju võib kesta mitmeid aastaid, kuna need avaldavad mõju kõigile olulisematele mulla füüsikalis-keemilistele omadustele. Kõige vajalikum on siis liblikaõieliste kasvatamine puuduliku mikrobiloogile tegevusega ja huumusvaestel muldadel (Viil, Võsa, 2005)
Ökoloogilised tingimused mullas sõltuvad organismidest ja nende lagunemisest, mulla lähtekivimi iseloomust, sademetest. On ilmne, et valgust mullas pole, seetõttu pole mullas elavatel loomadel ka vajadust heale nägemisele. Mullas liikumiseks on vaja erilisi kohastumisi (nt muti käpad või usside kehakuju). Taime jaoks on oluline vee kättesaadavus: mullaosakeste vahelistesse ruumidesse mahub nii vett kui õhku. Savimuldade puhul on tihti tegemist hapnikuvaegusega ja pindmise kihi kiire kuivamisega (nn koorik), mis võib takistada sügavamate kihtide kuivamist. Toitesoolade olemasolu sõltub lähtekivimist ja sademetest, orgaanilised toitained lisanduvad organismide elutegevusest (huumus). Liigniiskus pärsib organismide lagunemist ladestub kõdukiht või turvas. Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne-
· peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna taimedele · peab tagama väetamise maksimaalse efektiivsuse ja olema tõhusaks umbrohutõrjevõtteks Mullaharimissüsteem jaguneb: · sügisene mullaharimine · kevadine mullaharimine · kultuuride hooldus · kesade harimine Kevadine mullaharimine 1 · Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv- ja saviliivmullad · Keskmise raskusega muldadel (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem · Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine · Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid, kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda · Eraldi rühma moodustavad turvasmullad · Sellistel muldadel on välja kujunenud nn. keltsapealne harimine · Kui keltsa ei esine, saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid · Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda kõige hiljem Kevadine mullaharimine2 · Õige aeg on siis, kui muld harimisel ei tolma
Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad. Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem. Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine. Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid. Kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda. Eraldi rühma moodustavad turvasmullad. Sellistel muldadel on välja kujunenud nn keltsapealne harimine. Käesoleval aastal keltsa ei esine, seetõttu saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid. Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda eeltoodud muldadest kõige hiljem. Põlluleminekut kiirendab ja
Neelamismahutavus sõltub kolloidide hulgast: mida rohkem kolloide kasvupinnas sisaldab, seda suuremat hulka toitaineid ta suudab neelata. Rohkem sisaldavad kolloide huumusrikkad peeneteralised kasvupinnased (savi- ja liivsavimullad) tänu neid moodustavate osakeste väikesele läbimõõdule; seetõttu on sellistes pinnastes kolloidide summaarne eripind väga suur. Nii näiteks on jämedateraliste liivmuldade neelamismahutavus alla 10 me/100g, peeneteraliste savimuldade neelamismahutavus 10 … 40 me/100g ja turbamuldadel 100 … 250 me/100 g. Suur varieeruvus turbamuldade neelamismahutavuses sõltub turba lagunemisastmest (vähelagunenud turbad neelavad vähem ning maksimaalselt lagunenud neelavad rohkem). Neeldunud katioonide koostisest sõltuvad kasvupinnase füüsikalis-keemilised omadused ja 2+ 2+ + + + struktuur
annaabi.ee 
