- tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. Tardkivimid Eestis: - Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. - Graniit on Eestis kõige levinum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L).
Ø Sinisavi Sinisavi on pehme settekivim, mille algmaterjal kuhjus Kambriumi ajastu meres umbes 530 miljonit aastat tagasi. Nime järgi sinine, on sinisavi pigem rohekas, sageli lillakate laikudega. Sinisavi koosneb valdavalt savimineraalidest, mille imetillukesed kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis. Eesti sinisavi on unikaalne oma veeimavuse ja plastsuse poolest -- sama vanad savisetted on mujal maailmas tugevalt tsementeerunud (kivistunud) ning kaotanud savidele iseloomulikud omadused. Ø sinisavi Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud
muidugi väikestele lastele plasilinist voolimine sobib paremini,sest savist on raskem voolida kui plastiliinist. Hästitöödeldav on mitmevärvilisena saadaval olev plastiliin. Enne kasutamist vooli plastiliini käte vahe, et see muutuks pehmeks. Plastiliini on lihtsam kui savi voolida. Savist Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine. Eestis leidub vaid madalkuumuses põletatavat savi, mille värviskaala maa seest kaevates võib olla helehallist tumepunaseni. Savidele annavad tooni peamiselt neis leiduvad rauaühendid. Mida rohkem savi neid sisaldab, seda tumedam on ta ka pärast põletamist. Tavaliselt muutub eestimaist päritolu põlenud savitükk kollaseks või nn tellispunaseks. Kõrgemas kuumuses põletatavaid saviliike eesti maavarade hulgas ei leidu, seepärast peab neid importima teistest maadest. Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt
Ehituskeraamika tootmine: toormaterjali kaevandamine (mitmekopalised ekskavaatorid), massi ettevalmistus (purustamine, jahvatamine, segamine- homogeniseerimine ehk laagerdamine (hoidmine atmosfääri tingimustes)), toortoote kuivatamine vaba vee lahkumiseni, toortoote põletamine paakumistemperatuurini, toodete jahutamine, toodete sorteerimine ja säilitamine. Tootmisviisid: poolkuiv-sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, millest vormitakse tooted. Plastne menetlus-lihtsaim ja odavaim meetod, kasutatakse telliste valmistamisel. Lobrimenetlus- savi vedelmassi valamist ja valmistamist kasutatakse fajansi ja portselani tootmisel ja keeruka kujuga santehnilise keraamika valmistamisel. Lisandid: lahjendajad on lisandid, mis võimaldavad muuta rasvaseid, kõrge saviaine sisaldusega savisid (mahukahanemise vältimiseks). Kasutatakse jahvatatud liiva, Samotipuru
laagerdamist. Savimassi laagerdamist on aastasadu läbi viidud tema hoidmisega atmosfääri tingimustes. Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. 3.3.3.Tootmisviisid Savimassist tehtava tooriku keerukus, seina paksus ja valmistatavate toodete hulk on aluseks tootmisviisi ja seadmete valikule. Tootmisviise olenevalt savimassi vee sisaldusest on kolm: 3.3.3.1.Poolkuiv meetod Meetod sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, milest vormitakse tooted. Massi ettevalmistamisel on vaja järgida kahte põhiprintsiipi: 1. Savi kui loodusliku mineraalide kogumi struktuuri lõhkumine 2. Savimassi vajalikku vormimisniiskuse saavutamist Kaevandatud ja võõrkehadest (metallitükid ja ms.) savi purustatakse tavaliselt desintegraator- või hambuliste valtside abil. Vahest kasutatakse ka lõikureid Savitüki suuruseni 10...25mm.
Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel
Võib julgelt ehitada. Probleemid: vesi kivilõhedes Jämepurdpinnased- Põhja-Eesti lokaalmoreen, lõhesid täis, kandevõimelt liigitatakse kaljupinnaste hulka Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes. Liivpinnased- olulise levikuga, ehitusalustena tavaliselt probleeme pole, probleemiks on vee juurdevool. Nõlvaprobleemid (kukuvad sisse). Liivade K üle 1 m/ööpäevas, tolmliivade K sarnane savidele või vesiliivadele. Eestis on ainult ebavesiliivad- tekib absoluutse küllastuse ajal ning kui üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. Savipinnased- jagatakse Eestis kolmeks: 1) Moreen- muidu hea, aga ei tohi jätta lahtiselt külma kätte,kaotab kandevõime. Jaguneb kolmeks: ● klindiastanguline (seda on vähe, ehituses eriti ei tegeleta) ● Põhja-Eesti moreenid ● Lõuna-Eesti moreenid
maksimaalse võimaliku väärtuse 0,5. Erandi moodustavad pehmed savid. Meil Seega vertikaalsurvet saab vaadelda koosnevana igas suunas mõjuvast Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti on kasutatud ühesugust väärtust igasuguse konsistentsiga savidele ja hüdrostaatilisest pingest r ja deviaatorpingest d=. Olenevalt seadme suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada seepärast on tenäoliselt allahinnatud nii kui ka E väärtused. Konkreetseid = c + tan
J o o n is 2 .1 S a v im n e r a a lid e e h itu s . a ) K a o lin iit; b ) I lliit; c ) M o n tm o r illo n iit Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude
annaabi.ee 
