Märgatakse ennast kui objektidele vastanduvat punkti. Mina on vahendatud ka sotsiaalsete suhetega. Isand ja teenija kumbki pool on konstrueeritud läbi teise suhtumisest iseendasse. Marx inimene on ühiskondlike suhete summa. · psühholoogiline antropoloogia Mis on psüühiliste protsesside loomus? Inimene on kahe maailma vahepealne (Pascal), inimene on võõras (Camus), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool) - (Heidegger), inimene on visand (Sartre). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · psühhoanalüütiline antropoloogia lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, "puudumise olukord" (algul laps imeb rinda, mingi hetk
4) J. Rawls. (tõlkinud Kaido Floren) ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS ( artikkel ajakirja Philosophical Review 1958 ) Arvutivõrgus:https://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls .pdf (11.04.2018) 5) Märt Väljataga. Kui meil oleks tiivad. Arvutivõrgus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/kui-meil-oleksid-tiivad/ (5.04.2018) 6) John Rawls. Arvutivõrgus https://history.ovh/ %D7%90%D7%95%D7%A8/et/John_Rawls (11.04.2018) 7) Peeter Selg. Sattumuslikkus, hegemoonia ning õiglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia Arvutivõrgu: http://dx.doi.org/10.12697/spe.2010.3.1.02 (5.04.2018) 8) Thomas Pogge. John Rawls, his life and theory of justice Arvutivõrgus: http://www.mercaba.org/SANLUIS/Filosofia/autores/Contempor %C3%A1nea/Rawls/Sobre%20Rawls/Pogge,%20Thomas%20-%20John%20Rawls %20-%20His%20life%20and%20theory%20of%20justice.pdf (13.04.2018)
võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine tunnetuse mehhanismid: pragmatism kuidas me mingi teadmiseni jõuame? pragmatism: teadmine lähtub elupraktikatest; ning praktika on tõe kriteerium: tõesed väited on need, mille tagajärjel meie elupraktikad edenevad William James Pragmatism 1907 Richard Rorty Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus 1989 Immanuel Kanti" transtsendentaalne pööre" 1781 Puhta mõistuse kriitika: mis teeb teadmise võimalikuks, ehk, millised on teadusliku võimalikuse paratamatud vormid? · Ruum · Aeg · Substants · Jne. X LOENG 08.12.08 loeng Tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia fenomenide uurimine Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? · ...
mehhanism? · Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte · Eksistentsialistlik inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel. Heidegger- kohalolu. Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab. Ka mõistmine ja sattumuslikkus. Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis. Meil pole olla võimalik maailmas muudmoodi, kui asjade pärast muretsedes, teiste eest hoolitsedes.. Sartre- Inimene on projekt või visand. Teadvus- olemine, mille loovus on olla teadlik oma olemise olematusest. Maailma suhtes on teadvus maailma eitus. Mõte olemasolevatest asjadest ei ole sama, mis need asjad ise on. Teadvus võimaldab protesteerida, võidelda, mitte aksepteerida... Seda mina, kes rolli esitab, ei ole
enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. • juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähel.epanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - oh alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea • Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik-sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda
Isiku A väljapakutud kirjeldus on prem kui B pakutud – mitte sellepärast, et reaalsus seda ette dikteeriks, vaid selleni on jõutud võrdõiguslikus diskussioonis. See tähendab kirjalduse pluralismi ja valikute tegemises kirjelduse seas. Milliste kriteeriumite alusel siis valikuid teha? Selline valik toetub teatud väärtushinnangutele: võrdõigustatus, mitte-hierarhiline kultuur (kõik kultuuri valdkonnad on võrdõigustatud); liberalism, vabadus kui kõrgeim väärtus; sattumuslikkus, variaablus, muutlikkus; kreatiivsus. Selline filosoofia, kui tähendab erinevate sõnavarade kokku klapitamist, siis selles mõttes filosoof ei pruugi olla tänapäevase professiooni mõttes filosoof. Ka teised erialad tegelevad sõnade analüüsi jms. Vabastab ühelt poolt filosoofia professionaalselt piiratusest, ja teiselt poolt ei anna ühelegi professioonile privileege sellega tegelemiseks. Argumendid poolt ja vastu: toob välja vastuväiteid, mida imaginaarne oponent võiks sellisele
isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende
isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende
isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende
ole üldkehtiv ja aktsepteeritud) vahel. Ühed filosoofid on süstemaatikud -- epistemoloogilised filosoofid (see tüüp peaks kaduma). Teine sort on juhendajad -- hermeneutilised mõtlejad, kes püüavad uut avastada, nt. Heidegger, Dewey, Wittgenstein. Trad. F. katse eksplitseerida "ratsionaalsust" ja "objektiivsust" representatsiooni täpsuse tingimuste termineis on eksitav katse muuta epohhi normaalne diskursus kehtivaks igavesti. "Sattumuslikkus, iroonia, solidaarsus" 1989 (Contingency, irony, and solidarity" Igal inimesel on varuks hulk sõnu, millega õigustada oma tegusid, uskumusi ja eluviisi -- piirsõnavara. Historitsistid: -- valdav eneseloome e. privaatse autonoomia soov (näit. Heidegger ja Foucault). -- domineerib soov õiglasema ja vaba kogukonna järele (Dewey ja Habermas) Ironist on teadlik oma kesksete uskumuste ja soovide sattumuslikkusest -- kes on piisavalt historistlik
annaabi.ee 
