1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad", ,,Hundid ja lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm). VALM- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelaseks on enamasti loomad, aga ka esemed, jumalad või inimesed. Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad.
midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see liiga madal on ja madal nimelt abstraktse mõtlemisviisi sisemise tühjuse tõttu. Eelarvamus ja austus abstraktse vastu on nii suured, et inimesed, kes saavad aru abstratkse mõtlemise labasusest saavad kohe aru olukorra irooniast ja satiirist. Suures osas on kahte liiki abstraktset mõtlemist. Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kus nähakse midagi lihtlabast ja ei üritatagi uurida tagamaid, et saada aru, mis viis selle teoni või sündmuseni. Selgitavaks näiteks toob Hegel mõrtsuka loo. Inimesed näevad peagi üles poodavas inimeses ainult kurjategijat, kes saab talle määratud õiglase karistuse. Enamike jaoks jääbki see ainsaks mõtteks ja
luules). Stalinismi otsene kriitika oli 60ndate alguses tõiesti võimalik. Varsti tulevad aga tagasilöögid. Otsene Stalinismi kriitika kaob jne. Inimlikkus ja inimeseks olemine kaotab igasugused piirid. Suured ja väikesed asjad saavad kõrvuti rahulikult eksisteerida – kõik muutub inimesetaoliseks. Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo. Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt. Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti. Lehte Hainsalu Paul Haavaoks Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus
ja plagiaatoreid. Haarates laias kaares mitmesuguseid elunähtusi, jääb Martialise pilge siiski pealiskaudseks. Ka puudub tal enamasti moraliseeriv ja paljastav tendents, mis oli omane antiikaja satiirikuile. Mitte kriitika sügavus, vaid sõna tabavus, vaimukus ja elav, koomilisse liialdusse kalduv kujutlusvõimu on teinud Martialise üheks silmapaistvaimaks epigrammiklassikuks maailmakirjanduses. Iuvenalise kirjanduspärand koosneb 16 satiirist, hakkas kirjutama alles keskeas. Erinevalt Horatiuse ,,naervaist" satiiridest kuuluvad Iuvenalise heksameetreis kirjutatud luuletused vihaste, piitsutavate satiiride liiki. Autor seadis endale ülesandeks paljastada kaasaja pahesid.Opereerib nimedega minevikust, vaid alamkihti kuuluvad isikud, ent annab mõista, et räägib kaasaja inimestest. Tema selle perioodi satiirid on deklamaatorlikus stiilis kirjutatud invektiivid rooma elu pahede ja hädade vastu. Deklamaatorlikkus avaldub
123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Rooma panus zanritesse! Quintilianus (1. saj pKr), ,,Kõnekunstiõpetus" 10.1.93: satura quidem tota nostra est (,,aga satiir on üleni meie oma"). Säilinud teosed peaaegu kõigilt antiigis tuntud satiirikutelt. Jagunes värsssatiiriks ja nn Menippose satiiriks (värsi ja proosa vaheldumine). Rooma värsssatiirikud Quintus ENNIUS (239169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii terav (säilinud fragmendid, 31 rida) Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero).
Teoses loodetakse, et kõrbes juhtub midagi, mis nende elu muudaks. Peategelane on Giovanni Drogo. Drogo muutub kindluses passiivseks, rutiinne elu, lootus ja usk. Drogo suri vapralt, naeratus näol. Augustinus sihikindel, eraklik, tõsine, hirm naerualuseks jääda. Kõrb oli ka nagu tegelane juba alguses peitis endas põnevust järjepidevust, muutis inimest, ei sõltunud ajast. ,,Ameerika psühhopaat" Bret Easton Ellis 07.03.1964 LA-s. Ameerika kirjanik ja novellist. Ise hakanud satiirist. Tegevusliin: rutiinne elu, palju korduvat tegevust. Iga õhtu käib väljas ja iga õhtu vaatab Patty Winters'i saadet, videolaenutuses käimine. Selle taha varjab psühhopaadi elu. Tapmine on sama tavaline asi ta elus nagu kohtingud ja tapmised. Ainuke asi, mis raamatu käigus juhtub on tegevuse kiirenemine. Tihedamad tapmised, videode laenutamine. Raamatu jooksul ei saa aru, kas need on ta kujutused või juhtuvad pärisel, tegudele ei järgne sündmuseid. Peategelane Patrick Bateman
Art, Texas, USA; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Royal Collection, London, Inglismaa; Akademie der Bildenden K�nst, Viin, Austria; Bowes Museum, County Durham, Inglismaa. Siin esitletud teos on lummav n�ide Saftleveni vaimustavast satiirist ja kummalistest stseenidest. Maalil v�ib n�ha noort meest ja last laudauksel; nad vaatavad, kuidas ahv juhatab kasside koori, mida ��kull ja harakas tooli pealt ergutavad. K�ik kassid kannavad kaelas peeneid paelu ja kraesid ning �hel neist on isegi peakaunistus. Lauda p�rand on kaetud m�ngukaartide, t�ringute ja alkoholipudelitega, mis viitavad patusele j�udeelule. 17. sajandil peeti kasse,
annaabi.ee 
