elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF-
vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed; satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. Raadioside põhimõte: Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse
Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused. 1. MIS ON RAADIOSIDE? Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz
3. LDPC (Low Density Parity Check Code) Hõre paarsuskontrolli kood LDPC-kood (Gallageri kood) on veaparanduskood, mida kasutatakse digitaalse informatsiooni ülekandel mürastes kanalites. LDPC jt. veaparanduskoodid ei taga küll ideaalselt veavaba ülekannet, kuid vigade esinemise tõenäosust saab viia kuitahes väikeseks. LDPC oli esimene kood, mis võimaldas Shannoni piirile lähedast ülekandekiirust. LDPC koode saab kasutada satelliitsides, kosmilises kaugsides ja kõvaketaste juures. Kõvaketaste puhul on need parimad kõigist võimalikest koodidest. LDPC töötas Robert Gallager välja juba 1963.a, kuid selle praktiline kasutuselevõtt viibis tehniliste raskuste tõttu aastakümneid. Alles 2003.a. võeti LDPC aluseks satelliit- digitelevisiooni standardi loomisel Allika kodeerimine 1)SHANNONI 1.TEOREEM Diskreetsest mäluta allikast ( allikast kus järgmisena tulev sümbol ei sõltu eelmisest
2 Edastuskanal -> AWGN AWGN (Additive White Gaussian Noise) aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem Kanalis liitub edastavale infosignaalile gaussi normaaljaotusega valge müra, kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne. Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid. Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada (binaarne) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t)
Vastuvõetud koodi parandamine Viterbi algoritmiga: Leitakse teed igasse sõlmpunkti (igasse sõlmpunkti siseneb kaks teed). Valitakse ,,õige" tee, mis ,,jääb ellu". ,,õige" tee valitakse selline, et tema kaugus vastuvõetud koodijadast oleks väiksem. Nii moodustub igasse sõlmpunkti ,,õiged" teed. Võregraaf koondatakse L sammu järel. 76. Turbokoodide koostamise põhimõtted Loenguslaid 24. Turbokoodid kujutavad endast uuemaid kõrge efektiivsusega veaparanduskoode, mida kasutatakse satelliitsides jt. rakendustes, kus on vaja saavutada maksimaalset informatsiooni ülekannet üle piiratud ribalaiusega sidelingi kõrge mürataseme tingimustes. Kõigist tänapäeval kasutatavatest veaparanduskoodidest jõuavad turbokoodid kõige lähemale nn. Shannoni piirile. Shannoni teoreem ei ütle, kuidas veaparanduskoode konstrueerida, kuid määrab ära nende maksimaalse võimaliku efektiivsuse müra, häirete ja andmelaostuse suhtes.
Internetiühendus ja muu andmeside on ISDN baasil tunduvalt kiirem ja kvaliteetsem. Satelliitside üheks osaks on sidesatelliidid, mis töötavad retranslaatoritena (sisuliselt peegeldavad Maa pealt saadetud signaale Maale tagasi). Võimaldab edastada suuri andmemahte pikkade vahemaade taha. Tänapäeval on satelliitside kasutusel põhiliselt ringhäälingus (satelliittelevisioon) ja navigatsioonis. Kuna sagedustel alla 30 MHz on ionosfäär peegeldava toimega, siis satelliitsides tuleb kasutada sagedusi, mis on üle 30 MHz. Satelliitide orbiidid jaotatakse nende kõrguse järgi maapinnast kolme suurde gruppi: · Low Earth orbiit (LEO) asub maapinnast 200-300 km kõrgusel. Ühe ööpäeva jooksul teevad LEO orbiidil olevad satelliidid 14-16 tiiru ümber maakera. LEO orbiidi eeliseks on väike viide Maa ja satelliidi vahelises sides, üle poolte kõikidest satelliitidest tiirlevad just LEO orbiidil.
sarnane nagu inimeste vahelises kommunikatsioonis. Kui on tegemist koosolekuga ning üks hakkab rääkima ja teine tahab ka midagi öelda ja hakkab esimesest üle rääkima, siis hoopis kolmas tõuseb püsti ja tahab ka midagi rääkida ning kõik räägivad korraga ning kommunikatsioonist midagi välja ei tule. Ühine edastuskeskkond on traadita võrgus ehk WIFI-is. Kui üks saadab ja teine segab vahele, siis sellest midagi head ei tule. Ühine edastuskeskkond on ka satelliitsides. Multipöördusprotokollid on sellised, kus on tegemist ühise jagatud edastuskanaliga ning kui kaks või enam üritab korraga andmeid saata, siis toimub andmete ,,segunemine", mida nimetatakse kollisiooniks ehk põrkeks. Selleks on vaja põrketuvastus ja lahendus mehhanismi, et kuidas lahendada probleemi, kui kaks või enam saatmist on omavahel kokku jooksnud. Selleks on vaja hajutatud algoritmi, mis määrab ära, kuidas kanalit omavahel jagada ning
annaabi.ee 
