· Käsnad ja hüdrad elavad kinnitunult.Hüdra kehasein on kahe kihiline.Hüdral on suuava · Meriroos ei liigu,meririst liigub.Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid
Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral Patoloogiliselt esineb papilloomides või nahasarves. Kaasasündinud haigus ihtüoos ehk soomustõbi. Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad
enamik elundeid- üldine c. üks koesüsteem tervikuna- süsteemne 4. Geneetiliste tegurite järgi a. kaasasündinud b. omandatud Valkdüstroofia Liht- ja liitvalkudeainevahetushäiretega. Võivad olla : parenhümatoosset, mesenhümaalset või segatüüpi. Parenhümatoossed düsproteinoosid: 1. sõmerjas 2. hüaliintilganilne 3. vakuoolne 4. Sarvdüstroofia: sarvaine liigne moodustamine, sellistesse kohtadesse kus seda normaalselt pole a. on muutunud rakkude omadus b. kvalitatiivne c. ihtüoos- sarvaine liigne moodustamine d. hüperkeratoos- liigsarvestumine. (nt töö tegemisel) e. leukoplaakia ehk valgelaiksus- sarvestumine limaskestadel. Nt valged laigud suu limaskestadel. f
Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid Normaalne nahatüüp Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Tundlik ja allergiline nahatüüp Rasune nahatüüp Kombineeritud nahatüüp
Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein
a. Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass, koosneb klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne) b. Kitiin (koosneb abiinosuhkrutest, kiitiinist putuka kestad ei seedu, ) Valgud (monopeptiidid, oligopeptiidne aine- kärpseseene mürk) (monomeerid ja polümeerid on valgud) 1 Ülesanded a. Struktuur: kollageen (nahas, kõõlustes, organismi sees), keratiin (juustes, küüntes, sarvaine- sarvedes), siid (putukad, ämblikuvõrguniit tugevus on suurem kui terasel,), rakku sisestruktuuri koostavad ained b. Katalüüs: ensüümid (erinevate keemiliste reaktsioonide läbi viimine, valguline osa on abistav osa ja reaktsiooni läbiviija on koeensüüm) c. Liikumine: müosiin (lihasvalk, võib käsitleda kui ensüümi, lagundab ATPd, valgu struktuuri muutus, ka tsütoplasmas) d. Kaitse: antikehad (loomad, maismaa selgroogsed), nahk (keratiin)
ülemises otsas on ava heiteava kaudu tagasi välja tavaliselt emasloomaga ühendusse · keha toestavad sees tugirakud 1) · kaelusviburid panevad vee liikuma kolooniad räniaine, lubiaine tugevus; 2) varustab looma hapnikuga, kannab ära · talve elavad üle ainult sisepungad sarvaine elastsus CO2- te · suguline sigimine viljastatud · viburiga rakud püüavad toitaineid munarakust areneb ripsmetega ujuv · osa toidust antakse amööbitaolistele vastne rakkudele AINUÕÕSSED
lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö
ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed. Vakuolaarne ehk hüdroopiline väärastus rakus vedelikuga täitunud vakuoolid, peamiselt nahas ja limaskestades nt põletuse puhul villid. Sarvväärastus ehk sarvestus üleliigne sarvaine e keratiniin kudedes (liigsarvestus e hüperkeratoos, muutunud sarvestumine ehk parakeratoos) Hüaliinne väärastus e hüalinoos rakkude vahel ladestub hüaliin, peamiselt sidekoes ja ka veresoonte seinas oluline. Amüloidväärastus e amüloidoos kudedesse ja rakkudesse koguneb amüloid, pöördumatu protsess on seotud krooniliste põletikega (võib olla üldine tabanud mitmeid organeid, paikne tabanud üksik organ või kehaosa, tihedamini esineb neerudes (veis) ja sooltes)
ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus – tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus – peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed. Vakuolaarne ehk hüdroopiline väärastus – rakus vedelikuga täitunud vakuoolid, peamiselt nahas ja limaskestades nt põletuse puhul villid. Sarvväärastus ehk sarvestus – üleliigne sarvaine e keratiniin kudedes (liigsarvestus e hüperkeratoos, muutunud sarvestumine ehk parakeratoos) Hüaliinne väärastus e hüalinoos – rakkude vahel ladestub hüaliin, peamiselt sidekoes ja ka veresoonte seinas oluline. Amüloidväärastus e amüloidoos – kudedesse ja rakkudesse koguneb amüloid, pöördumatu protsess on seotud krooniliste põletikega (võib olla üldine – tabanud mitmeid organeid, paikne – tabanud üksik organ või kehaosa, tihedamini esineb neerudes (veis) ja sooltes)
annaabi.ee 
