kokkupuutekohalt on toote termiline töötlemine puudulik (sardelli küljelt on märgata kepi koht). Ühele raamile on võimalik paigutada ka erinevate nimetustega tooteid, kuid sellisel juhul peavad nad olema ühesuguse termilise režiimiga töödeldavad. 7 1.5. Laagerdamine Enne termilist töötlemist võib vorste laagerdada ehk seisutada (pritsitud batoonide hoidmine teatud aja jooksul selleks ettenähtud ruumis). Viinereid ja sardelle laagerdatakse lühiajaliselt, kestusega 2–6 tundi: segu tiheneb ja valmib; toote värvus stabiliseerub – laagerdumisel algavad nitriti muutused. Need muutused ei toimu mitte ainult laagerdumisel, vaid jätkuvad ka kuumutamisel või keetmise alguses, kui temperatuur ei ole tõusnud veel valkude denatureerumistemperatuurini; viineri ja sardelli kestad kuivavad – kestad (sooled või kunstkestad) on alati niisked (märjad)
kõrvitsaseemne-, kanepi-, linaseemne-, rapsiõli jm.). Rasvade tarbimist ei tohi piirata, aga neid tuleb hoolikalt valida. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud transrasvad, mida leidub margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates, paljudes jäätistes jne. Võimalikult vähe kasuta neid tooteid, mille sildile on kirjutatud lihtsalt taimne rasv (kui ei ole täpsustatud, et tegemist on palmi- või kookosrasvaga). Väldi menüüs kalapulki, vorsti, maksavorsti, viinereid, sardelle, salaamit jms. Piima tarbi 1-2 portsjonit päevas, kusjuures 1 portsjon on 1klaas piima, jogurtit või kodujuustu või 30g juustu. Paljud inimesed on lehmapiima suhtes allergilised või puudub neil piisav hulk vajalikke ensüüme, et seda seedida. Valkude mittetäieliku seedimise produktid aga muudetakse soolebakterite toimel toksilisteks ühenditeks, mis suurendavad haiguste tekkimise võimalust. Paljude terviseprobleemide puhul võib olla kasuks kaseiinivaba dieet.
ja kaunviljad) ja vees mittelahustuvad (täisteratooted: rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterariis). Mida tuleks süüa ja mida peaks vältima? · Valke sisaldavatest toiduaineist on madala glükeemilise indeksiga nahata broiler, kalkuniliha, lahja looma- ja sealiha, vasikaliha, tuunikala omas mahlas, krevetid, lahja sink, kala (kõik värske ja külmutatud). · Vältida võiks kalapulki, suitsuvorsti, maksa, maksavorsti, viinereid, sardelle, peekonit, salaamit, kanatiibu. · Tärklisest, teraviljatoodetest ja putrudest on madala glükeemilise indeksiga odrajahu, pruun riis, tatar, oad, läätsed, aedherned, täisteramakaronitooted, täisterariis, nisuidud, kuskus, kaer. · Vältida tuleks aga kiirkaerahelbeid, kõiki hommikusöögihelbeid, kartulit nii keedetud kui ka praetud kujul, valgest jahust makarontooteid. Eriti ebasoovitatav on kartulipuder
Lihavalkude denatureerumise ja koagu- leerumise tulemusena omandab lihavorst jäiga ja tugeva struktuuri. Vorstide keetmine toimub temperatuuril 75…85 ˚C. 9. JAHUTAMINE Vorstide jahutamine on vajalik vorstibatoonide riknemise vältimiseks ja kadude vähendamiseks. Jahutamisel tuleb jälgida, et mikroorganismide arenemiseks eriti sobiv temperatuurivahemik +30…+40 ˚C mööduks võimalikult kiiresti. Vorstid jahutatkse +2…+6 ˚C-ni. Keeduvorste, viinereid ja sardelle jahutatakse kahes etapis: 1) külma veega (dušši all), 10-30 minutit; 2) külma õhuga, +4 ˚C, 4…8 tundi. Poolsuitsuvorstide ja täissuitsuvorstide niiskusesisaldus on piiratud, seetõttu jahutatakse neid ainult õhuga. NB! Ettevõttest väljastamisel ei tohi vorstibatooni temperatuur olla üle +6 ˚C. Pool- ja täissuitsuvorstid 1. LIHALÕIKUS 2. SORTEERIMINE 3. HUNTIMINE 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Suitsuvorstide segu valmistamiseks on kaks võimalust. Vorstimass valmistatakse kas
Hilisõhtu: taimetee 200g, dieetjogurt 180g, Hilisõhtu: taimetee 200g, võileib juustuga võileib juustuga 80g. 80g. 300: valgud 123g, lipiidid 90g, süsivesikud 307g, energia 2507kcal (10516 KJ) 150: valgud 75g, lipiidid 53g, süsivesikud 173g, energia 1453 kcal (6093KJ) 8. ÕENDUSTEGEVUS DIABEETIKU MENÜÜ KOOSTAMISEL Toitumisoovitused diabeetikule: · Kasutada või asemel margariini, taimeõli. · Lihalt eemaldada nähtav rasv, vältida vorste, viinereid, sardelle, pihve. · Sealiha asendada kala-, kana- ja vasikalihaga. · Toiduvalmistamisel eelistada keetmist ja hautamist, süüa 3-5 korda päevas. · Kasutada võimalikult madala rasvasisaldusega (rasvata või 1%) piimatooteid ning vältida rõõsa ja hapukoore kasutamist. · Kasutada vähese rasvasisaldusega juustu, kodujuustu ja kohupiima. · Viljatoodetest eelistada täisteratooteid. · Kasutada rohkelt köögi- ja puuvilju. · Tarbida põhitoidu korra ajal kas kartulit, riisi, makarone, tatart.
aastal sai Rakvere Piima Annikvere juustutsehh tunnustuse Euroopa Liidu standarditele vastavuse kohta. (Farmi koduleht: http://www.farmi.ee/aboutcompany/ajalugu) 3. WÕRO 1993. aastal alustanud AS Wõro Kommerts annab tööd ligi 200 inimesele, olles Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid. Ettevõtte areng ja tulemused leidnud äramärkimist erinevates edetabelites. Wõro on esimene ettevõte Eestis, kes omab ISO 22000 sertifikaati. Wõro toodab keedu- ja suitsuvorste, viinereid, sardelle-grillvorste ning veretooteid ja valmistab allhankena suitsutussaadusi ja marineeritud liha kokku ligi 100 nimetust. Suitsu- ja grillvorstides on Wõro turuliider. Eesti suurtest lihatoodete valmistajatest ainsana kasutab Wõro tootmisprotsessis traditsioonilist ja naturaalset lepapuusuitsu. Wõro toodete tarbija on keskmine Eesti inimene, kes eelistab kodumaist ja usaldusväärset kaupa. Wõro tooted on keskmises hinnaklassis ja 4
Tunnustatud Eesti Maitse märgi ning liitus Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooniga(ELA). 2006 aastal oli Nõu käive juba nii suur, et alustati oma toodangu eksportimist Lätti ning 2008.aastal moodustas see eksport juba 15%. 2009- 2010 aasta plaanid on laiendada ettevõtlust, arendada uusi tooteid ja tehnoloogiat. 8.2 Tooted Nõo toodab: Grillvorste, Marinaadis liha, Saslõkki, Grillitud liha, Suitsusinke ja rulaade, Keeduvorste, Viinereid ja sardelle, Täissuitsuvorste, Snäkktooteid, Maksapasteete ja määrdevõideid. Neist tuntuimad tooted on: Toorjuustuga grillvorstid, Punases marinaadis grill-liha, Saslõkk jogurtikastmes, Grillitud seapraad, Suitsusingi medaljonid, Nõo sült, Suitsustatud keeduvorst, Nõo viiner, täissuitsuvorst Vürst, Kodune maksapasteet, Snack Chicken. (Nõo Lihavürst koduleht: http://www.lihavyrst.ee/ ) 9 NOPRI TALUMEIEREI
- Joo vähem gaseeritud ja suhkruga karastusjooke ning kohvi. Nende asemel eelista mahlu, mineraalvett, rohuteid ning spordijooke. - Hoidu magusa liigtarbimisest (nt sokolaad, kommid, kreemikoogid, tordid, biskviidid, keeksid, moosid jm), neid tuleks süüa mõõdukalt. Magusaisu korral eelista pigem mett, pähkleid, seemneid või kuivatatud puuvilju. - Söö minimaalselt rasvast, teravamaitselist ja soolast toitu, eriti krõpse, pitsat, hamburgereid, vorsti, sardelle ja viinereid. - Püüa süüa aurutatud, grillitud või keedetud roogi. - Võrratut elamust pakub mitte ainult söömine, vaid ka osalemine toidu valmistamisel! (Kasutatud allikas: ,,Vitali Pantsenko ,,Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult...Sportliku ja terve elustiili käsiraamat") Kuid tervislikud eluviisid ei tähenda ainuüksi tervislikku toitumist, olulised on ka sport ning positiivne ja eluterve mõtlemine. Sportimisvõimaluste kohta Tallinnas loe meie
annaabi.ee 
