Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus Benjamin Lee Whorfi teadusartikkel "Teadus ja keeleteadus" räägib lugejatele kahest väärast kõne ja mõtlemise ettekujutusest. Nad karakteriseerivad loomulikku loogika süsteemi ja seda, kuidas sõnad ja kombed mõjutavad mõtlemist.
Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli. Ameerika lingvistkas oli keskseks terminiks distributsioon, mis on keele elemendid sõnumis kuidagi jaotatud
Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir- Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli. Ameerika lingvistkas oli keskseks terminiks distributsioon, mis on keele elemendid sõnumis kuidagi jaotatud
Worf – tuul puhub: miks ei ütleb, et tuulendab? Uurisid hoppisid – maailm on pidev liikumine. Keel mõjutab su maailmapilti!! Whorf on radikaalsem ja ütleb, et keel determineerib inimese käitumis. Indiaanlaste keeli uurides ja selle põhjal väidab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Keeled erinevad mitte selle poolest, mida nad saavad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta! Bloomfield vastandub Sapirile Praha koolkond: Jakobson. Üksik A ei tähenda midagi, vaid omandavad tähenduse sõnades Kolmas asi on Kopenhaageni strukturalism. Strukturalismile pani aluse Saussure, kes väitis, et keele struktuur on alus igasugusele märgiuurimisele. Eristas kaht tüüpi keelereegleid: Süntagmaatilised (determineerib märkide jada) ja assotsiatiivsed reeglid (uurib, millises ulatuses teatud reastuse puhul võib üht märki asendada teisega). Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye.
tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Tema raamat "Language" ilmus 1926, kuid lähenemine keelele on hoopis teistsugune, keel oli eelkõige suletud valdkond. Tema jaoks oli tähendus väljaspool keeleteadust, see olevat entsüklopeedia teema hoopis (kuna ühe spetsiifilise linnuliigi nime mitte teadmine ei tähenda lünki keele oskamises). Tähendus on oluline küll, aga mitte kui vahend, vaid kui lõpp-produkt. Keel on puhas vorm. Olulisimaks küsimuseks oli - kuidas keelt kirjeldada? Teda huvitas keel protseduuride kogumina
tõenäolisemalt - sõna 'tühi' mõjutab käitumist. See tendents töötab ka kaudsemalt, nt. värnitsa tulelt ära tõstmine, mis tegelikult ei välista selle põlemaminekut). Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Tema raamat "Language" ilmus 1926, kuid lähenemine keelele on hoopis teistsugune, keel oli eelkõige suletud valdkond. Tema jaoks oli tähendus väljaspool keeleteadust, see olevat entsüklopeedia teema hoopis (kuna ühe spetsiifilise linnuliigi nime mitte teadmine ei tähenda lünki keele oskamises). Tähendus on oluline küll, aga mitte kui vahend, vaid kui lõpp-produkt. Keel on puhas vorm. Olulisimaks küsimuseks oli - kuidas keelt kirjeldada? Teda huvitas keel protseduuride kogumina
A O S subjekti ja objekti vahekord. Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid ,,Raamat (O) on loetud Peetri (S)poolt). Teistmoodi mõtlemine on neil indiaani keeltel: Nootka, Hopi, Navajo. Nende keelte rääkijad näevad protsessi. Leonard Bloomfield (1887-1949) oli ameerika keeleteadlane. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Olulisimaks küsimuseks oli - kuidas keelt kirjeldada? Tema jaoks on keel ainult vormid. Keel on formaalne süsteem, suhtlemise vahend. · Keel mitte ainult tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid, näiteks idioomid. · Seotud ja vabad vormid, konstituendid · Keeles me eristame kahte tüüpi elemente: etics vs emics (fonetics vs fonemics) · Segmentatsioon keele seotus asjadega Glossemaatika ehk Kopenhaageni koolkond (1931-1965)
annaabi.ee 
