kahjulikke keemilisi ühendeid, mis osalevad maksas toimuvates protsessides. Veri väljub maksast maksaveenide kaudu. Maks toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks. · Joonis lk 116 79. Sapipõis: Asend Maksa alumisel pinnal Ehituse Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. See on ligikaudu 50 ml mahutavusega põhiolemus pirnikujuline sapireservuaar, maksa alumisel pinnal. Sapipõiel eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipõiejuhaks. Seondumine Toimub vee tagasi imendumine organismi. Sapipõiest saadetakse sapp edasi seedekanaliga kaksteistsõrmikusse. · Joonis lk 117 80. Kõhunääre ehk pankreas: Asend Kõhunääre paikneb ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga. Ehituslikud Eristatakse pead, keha ja saba
Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik: a) rasvade emulgeerimiseks sooles, b) sapi abil lähevad laguproduktid maksast soolde (ja selle kaudu organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn. sapipõiepunkt); keha; kael – lõpeb sapipõiejuhana, mis suubub ühissapijuhasse. Maksa veresooned: Maksa tuleb veri kahe soone kaudu: a)Värativeen (vena portae) – kogub vere maost ja sooltest (imendunud toitained!) b)Pärismaksaarter (arteria hepatica propria) – toob arteriaalse vere (maksarakkude toitmiseks) Maksast lahkub veri maksaveenide (2-3) kaudu. Maksatriaad:
lümfisooned, närvid ja portaaltriaad moodustamiseks Sapiteed - canaliculi biliferi SAPIPÕIS VESICA BILIARIS - ductuli perilobulares - 50 cm3 mahuga - ductuli interlobulares - sapireservuaar ja kontsentreerumiskoht - ductuli beliferi - õhuke sein liitunud maksa fibrooskestaga ja alt puutub kokku - ductus segmentales ristikäärsoolega - fundus ööpäevas 1-1.5l pankreasenõret seedimiseks vajalikud ensüümid
Kaltsium 104.Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni? Email 105.Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles? Esophagus 106.Milliseid seedeelundeid on all kirjeldatud? a) Sapi tekke koht → Maks, b) Ehitab ümber ja säilitab toitainete lõhustumisprodukte ning sünteesib erinevaid aineid → Maks, c) Toodab nii seedeensüüme sisaldavat nõret kui ka hormoone → Kõhunääre, d) Sapireservuaar → Sapipõis 107.Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed? *Seedeelundkond k oosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis., *Seedekanali sein koosneb sisemisest limaskestast, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast
maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. 80) Sapipõis: asend: ühismaksajuha väljasopistus, asub maksa alumisel pinnal ehituse põhiolemus: 50ml mahutuvusega sapireservuaar. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. seondumine seedekanaliga: Kael kitseneb sapipõiejuhaks. 81) Kõhunääre e. Pankreas: 21 asend: Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. ehituslikud elemendid: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g. Eristatakse pead, keha ja saba. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest
Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest
Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest
Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest
annaabi.ee 
