inimmõistus ja -võimed seda lubavad põlengutest säästa. Viimasel ajal on kliima soojenemise tõttu esinenud hulgaliselt torme ,mille kahjud on laiaulatuslikud. RMK andemetel hinnatati 2005. aasta tormide kahjustusi viiesaja tuhande tihumeetri ulatuses, kõige suuremat kahju kannatas Läänemaa. Paraku ei ole võimalik loodusjõudusid kontrollida, seetõttu saab tormide kahjustusi likvideerida vaid uute metsade istutamisega ning kahjustada saanud metsade abistamist sanitaarraietega. Kuigi on olemas asutused, mis metsi majandavad, ei ole nad siiski kõige kurja eest kaitstud. Peale erinevate organisatsioonide kaitsevad metsi veel ka kõiksugused seadused. ,,Säilitamaks metsa elustiku mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet ja elujõulisust ei tohi metsa tema majandamise käigus kahjustada" (RMK ,,Väike metsanduskursus") Linnast väljas on tänapäeval raske leida kohta, kus ümberringi vaadates metsa ei näe
terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9% riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete kogumaht 17%. 2007 aastal oli peamiseks kodumaist raiemahtu suurendavaks teguriks puiduhindade hüppeline tõus. Tõus oli eelkõige tingitud toormenappusest nii Eestis kui mujal
3. Sanitaarraie tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet. Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar- lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud
teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik keskkonnateenistus metsakaitse-ekspertiisi alusel. Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile
valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik keskkonnateenistus metsakaitse-ekspertiisi alusel. Sanitaarraie korras lubatakse raiuda puud (metsa majandamise eeskiri): ● surnud puid ● väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid ● puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool
kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik metsapatoloog. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud (Metsa majandamise eeskiri). 1) surnud puid; 2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; 3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid;
ajal küpse metsa arenguklassi või kus HR on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast kas kahjuritega asustatud, haigustest nõrgestatud, tormi või lume poolt murtud või heidetud puud. Sanitaarraiega raiutakse kindlasti hukkunud või hukkuvad puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras (sanitaarlageraiele määramise piiriks on tavaliselt täius 0,4). Tänapäeval, kui hinnatakse metsade puhul eriti looduslikku mitmekesisust, ei tule sanitaarraietega ülepingutada ja tuleks loota rohkem looduse isereguleerumise võimele. Tulundusmetsades on sanitaarraiete tegemine rohkem õigustatud, kuivõrd siin
koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik metsapatoloog. Mõned mõisted: raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi:
annaabi.ee 
