põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis Sangaste rukki morfoloogia Sangaste kõrs on:
See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda. Soomusrongid pidi Paju mõisa vallutamisel appi minema, kuid Kuperjanov ei oodanud neid ning maksis nii enda, kui ka oma alluvate eluga. 1. veebruaril jõudis esimene soomusrong Valgasse, see oli Kitsarööpmeline soomusrong nr 2. Mõned tunnid hiljem jõudsid ka laiarööpmelised soomusrongid. Edasi saatis kapten Irv laiarööpmelised rongid nr
muidugi tuline ja täis ärevust. Palvemaja sai kannatada. Enamlaste väljatõrjumisel võidi aga tegevust jätkata. Koosolekud toimusid, aga samal ajal remonditi ka palvemaja. 12. augustil 1928 toimus uuendatud palvemaja õnnistamine, mille viis läbi Helme luterliku koguduse pastor Johannes Uustal. Laulsid Hummuli-Soe palvemaja laulukoor ja Helme laulukoor ning Tallinna Salemi seltsi mängukoor. Kohale tuli vendi pealinnast. Tervitusi saadeti Tallinnast, Viljandist, Pärnust, Narvast ning Sangastest krahv Bergilt. 1960ndatel aastatel vahetati kiriku põrand, tehti uus altarivõre, värviti kirikut seest- ja väljastpoolt. 1972. a kaeti laastukatus eterniidiga. 19971999 sai palvemaja uue välisilme: värviti nii seinad kui ka katus. Värv saadi sõpradelt Soome Laihia ja Norra Byneseti kogudusest. 1998 kinkis AS Roobe Helme kirikule uue altarilaua. 2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat. 2004.2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist
küpsetati leivaahjus. Sai ruttu valmis ja oli hea. Tehti ka nii: nisujahu ja piim pandi pärmiga kerkima. Valmistati vedel tainas, mida jahuse kulbiga tõsteti rõõsa labidale. Lusikaga määriti hapupiima ja tehti näpujäljed peale. Magushapu peenleib Magushaput peenleib tehti vanasti suurte pühade ajaks ning pulmadeks ja matusteks. See püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea: “Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu juur manu. Kui hommugu immatedes, sis perast lõunet juur manu. Lõige viiga leiva aigu pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35: 587). Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu
poole kihutama hakkas. Teel oli tuul tal mütsi peast viinud. Pööramata sellele tähelepanu, kihutanud Berg võidukalt esimesena Puka jaama. Külmetamise tagajärjel tekkinud tal aga keskkõrvapõletik ja asjatundmatu ravimise tagajärjel kaotanud krahv Berg kuulmise. Kurdiks jäämine ei häirinud Bergi teiste inimestega suhtlemisel. Ta õppis väga kiiresti ära kõne lugemise inimese huultelt ja suhtles vestluskaaslastega vabalt ning sundimatult. Kord kevadisel teede lagunemise ajal Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedruvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar karanud maha ja hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: "Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!" Teine kord oli Berg aidameest noominud ja hakanud kohe ära minema. Aidamees oli krahvi selja taga midagi habemesse torisenud. Berg pöördunud ümber ja lausunud: "Ah sa karjud minu peale!? Ei ole mõtet, ei ma sind kuule!".
Alguses tegis seda tööd Rõngu pastor, pärast õppis töö ära ka üks koolipoiss. Niipea kui tagavarad lõppesid trükiti neid Riias juurde. Väikese mahu tõttu oli seda lihtne teha. Aabits ise polnud kallis, üks eksemplar maksis ühe valge runstüki. Rohkesti tuli aabitsaid juurde muretseda 1687./1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat. Neid kasutati nii koolides kui Nõo, Kambja ja Võnnu kihelkonna lastele jaotamiseks. Kõigepealt püüti lugema õpetada vanemaid inimesi, siis lapsi. Vanemad pidid lugemisoskust kodus lastele edasi andma. FORSELIUSE PARANDATUD ORTOGRAAFIA PARANDAS EESTLASTE KIRJAOSKUST Noor Forselius, olles umbes 20-aastane, pühends kogu oma jõu koolmeistrite ettevalmistamisele. 17. saj
saj. 1. poolel laienes Vene impeeriumi ala ca 3 viiendiku võrra!). Asundustegevus sai 1837. aastal loodud Riigivaranduste Ministeeriumi üheks ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes Saraatovi ja Samaara kubermangus avas lõpuks eesti talupoegadele esimese konkreetse sihtmaa, kuhu 1855. aastal suundusid esimesed väljarändajate grupid Võrumaalt Väimelast ja Lõuna- Tartumaalt Sangastest. Järgmise sihtkohana lisandus tatarlaste väljarännu tõttu tühjaksjäänud Krimm, kuhu suundusid 1860.aastal ümberasujad Järva-Madise ja Järva- Jaani kihelkonnast. Krimmist omakorda asus peatselt osa perekondi edasi Stavropoli kubermangu, avades Kaukaasia suuna. Esimene, koldeliselt levinud ümberasumislaine laiendas eestlaste silmaringi ja asumisvõimalusi ning pani aluse järgnevate ümberasumisvoolude sihtsuundadele.
Õpib seal vaid 1 aasta. Pöördub tagasi Eestisse, Karksisse, kus töötab kooli õpetajana. Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks. Organiseerib 60liikmelise koori. Töötab Vana-Võidu mõisas koduõpetajana. Teeb iseseisvalt õppides ära keskkooli lõpueksamid, sai Tartu Ülikooli matemaatikat õppima, juhatas ka Vanemuise koori. Venemaal pakuti tööd, A võtab selle vastu, Peterhofis 1872, kirikukooli õp. Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat
annaabi.ee 
