5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat mereröövlite käes vangis. Hiljem oli maksukoguja. ,,Teravmeelne hidalgo don quijok da Manchast" on kaheosaline romaan, parodeerib rüütliromaane. Räägib rüütliromaanide lugemisest hulluks läinud mehest, kes rändab määda Hispaaniat koos oma paksu kannupoisi Sancho Panzoga. Sanchol puuduvad vaimsed hüved, juhindub praktilistest väärtustest. don quijote südamedaam on Dulinea, kellele pühendati kõik ,,kangelasteod". Enamasti sa1 ta võitluses armutult lüüa.
tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal. Vangide kostüümid olid maani pikad ja suurte triipudega, pikkadel varrukatel käelaba kõrgusel oli avaus, et käsi liigutada saaks. Don Quijote kostüüm oli rüütellik valged riided, peas kiiver ja käes piik. Don Quijote hobune ja Sancho eesel nägid välja nagu malendid. Sanchol oli rinna peal suur liiklusmärk keelumärk, kuid teistpidi keerates oli see nagu peegel. Väga uhked olid kõrtsmiku ja tema naise kostüümid, neid oli kujutatud don Quijote nägemuse järgi. Mehe arvates olid nad lossi kuningas ja kuninganna ja seda väljendasid kostüümide juures õlgade juurest kroonikujulised riided. Paatril oli musta torukübara küljes kaks lehtrit, mille küljes rippusid tropid, millega oleks võimalik olnud heli summutada.
sellepärast, et rüütel ja kannupoiss ei taha maksta (nagu rüütliromaanides kohane, ei pea rüütlid maksma millegi eest sentigi), siis hakkas Sancho ka uskuma, et koht on nõiutud. Siiski säilitas Sancho oma kavalust ka teatud olukordades, näiteks ühel ööl kuulis don Qujiote imelikke hääli ning tahtis selle poole tormata. Sancho polnud sellega päri ning köitis kavalalt don Quijote hobuse jalad kokku, et nad kuhugi liikuda ei saa, mis ka õnnestus. Sanchol ja don Quijotel oli palju erinevusi, kuid leidus ka sarnasusi. Don Quijote oli selline tegelane, kes tahtis end oma rüütellikkusega tõsta taevalikesse kõrgustesse. Kuid temaga juhtus nii palju õnnetusi, nt tal löödi pool kõrva ning mitmeid konte katki, siiski võttis don Quijote seda rahulikult. Ta kukkus mitmeid kordi ning teda peksti korduvalt ning pääses sellest kõigest eluga. Sancho jaoks olid teistsugused asjad rohkem tähtsad, näiteks
Peategelasi on õigupoolest kolm, kuid et Dulcinea juhib romaani "nähtamatuna", jälgib lugeja reaalselt neist kahte - don Quijote ja Sancho paari. Selleski on midagi sügavalt uut. Varasemates eepilistes teostes võis muidugi tihti figureerida kaks või enam ligilähedaselt võrdse mõjukusega tegelast. Kuid nad ei moodusta kunagi sel viisil koos olevat paari, nagu on kangelased "Don Quijotes". Üheski rüütliromaanis ei ole kannupoisil sellist kaalu, mis on Sanchol don Quijote kõrval. Don Quijote ja Sancho kuuluvad jäägitult ühte, moodustavad duaalse kujundi, kaksiksümboli, mille üks pool, kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele
Sancho mõtleb aga rohkem maistest asjadest: tema jaoks on oluline kas või see, et kõht oleks täis. Ka põhjus, miks Sancho nõustub Don Quijote kannupoisiks tulema, näitab tema maisust. Don Quijote lubas Sanchole, et viimane saab saarevalitsejaks. Aga romaani arenedes muutuvad nad enam sarnasemaks. Romaani vältel kasvab nende omavaheline kiindumus ja tekib usaldus. Don Quijote usaldas isegi oma kannupoissi nii väga, et laenas talle Rocinantet, et see saaks minna otsima Dulcinead. Kui Sanchol tekib romaani teises osas võimalus minna maavalitsejaks (aadliseltskond lollitab teda), tunneb Sancho kurbust, et peab oma peremehest lahkuma. Ka Don Quijote on kurb, et lahkub tema ustav teener. Hiljem aga saavad Sancho Panza ja Don Quijote taas kokku ning jäävad kokku nende seikluste lõpuni- kuni Don Quijote surmani. Don Quijote on hull. Aga tema puhul on tegu hulluga vaid neil hetkedel, kui ta mõtleb rüütliromaanide peale
Ta lastakse küll ilma vigastusteta lossist väljuda, kuid ta jääb alatiseks meheks, kes on teinud mittekuninglikke tegusid. Kuningas ei taha Bustot tappa nii, et kõik teavad, et tema seda tegi. Kuningas küsib Ariaselt, kes võiks küll selle tapatöö ära teha. Arias soovitab Don Sancho Ortizi. Kuningas lubab talle seda, et kui ta tapab kellegi, saab ta ükskõik mis naise endale. Oma pulmapäeva hommikul saab Don Sancho kuningliku käsi tappa oma parim sõber. Kuna Sanchol pole muud võimalust, kui täita kuninglikku käsku, siis meelitab ta Busto kavalalt riidu ning tapab ta, peale mida ta allub ametnikele. Ta keeldub ütlemast oma motiive, see paneb kuninga dilemma ette. Kas kuninglik ausõna murtakse või kuningas peab ise oma argpükslikkust tunnistama. Lahendus tuleb justkui iseenesest, kui Estrella tuleb kuningakoja ette, et paluda kättemaksu oma venna surma eest talle endale. Ta kasutab kuninglikku luba, ainult selleks, et vabastada Sancho
keerukus. Peategelasi on õigupoolest kolm, kuid et Dulcinea juhib romaani "nähtamatuna", jälgib lugeja reaalselt neist kahte - don Quijote ja Sancho paari. Selleski on midagi sügavalt uut. Varasemates eepilistes teostes võis muidugi tihti figureerida kaks või enam ligilähedaselt võrdse mõjukusega tegelast. Kuid nad ei moodusta kunagi sel viisil koos olevat paari, nagu on kangelased "Don Quijotes". Üheski rüütliromaanis ei ole kannupoisil sellist kaalu, mis on Sanchol don Quijote kõrval. Don Quijote ja Sancho kuuluvad jäägitult ühte, moodustavad duaalse kujundi, kaksiksümboli, mille üks pool, kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele
Sancho palumise peale võtab Estrella selle pealt. Sancho on murtud, et Estrella, hoolimata venna tapmisest, tuli teda päästma ning tahab häbist surra. Estrellal saab kõrini ja lahkub, lubades tal end tappa, kui nii väga tahab. Kuningas tunneb end süüdi, et Sancho võib- olla kohtunike otsusel tappa tahetakse ja saadab teenri kiirustades Sanchole ütlema, et too on sõjaväepealikuks valitud ning peab piiriäärset väge juhatama hakkama, linnast lahkuma. Kohtunikud aga otsustavad, et Sanchol tuleb pea maha võtta. Kuningas lubab Sancho vabastada ja lubab Sanchole Estrella käe, kui naine sellega nõus on. Estrella aga ei suuda venna tapjaga abielluda. Mõlemad peavad leidma uued kaasad. 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. 17.saj jooksul toimusid Lä-Euroopa poliitika- ja ühiskonnaelus muudatused, mis jätsid jälje ka kultuuri. Kriisiajastu Hispaanias ja renessansi läbinud Itaalias kerkis esile barokk
annaabi.ee 
