kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa)
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud
· Sõjariistad · Korintose order, lootoskapiteel · N-täht (nagu napooljon) · Egiptuse motiivid (piiramatu võim): · Nofretete siluett, sfinks, obelisk · Kuld, pronks · Intensiivsed värvid · Pompei punane · Tume sidrunkollane · Lapis lazuli · Raskepärane mööbel · Mööbliesemed seisavad poodiumil · Mahagon, akaatsia, õunapuu jm kohalik · Lauad eelistatult ümarad · Plaadil lai raam · Raamil antiikmotiividega dekoor · Marmorplaadid · Jalad sambataolised või terved figuurid · Kasutatakse ka tripoodi ja x-jalgu · Dekoor kullatud, osaliselt ka patineeritud, et näeks vana ja auväärne välja Karusselli triumfikaar · Kapid-kummutid pikkade jalgadega, raskepärasel poodiumil. · Sekretärkappidel sageli allalastav klapp, kasutatav lauapinnana · Pronks-või kullatud reljeef Raamatukogu ja joonistustuba Malmaisonis. (Napoleoni residents, mille mõningate ruumide interjööre ma ka direktooriumistiili alla
lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit. Hoonete konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski ehituskunstis kasutusel olnud kaari, võlve ja kupleid, sest need taluvad suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile, kuid enamasti segatult. Dekoratiivideks olid sambad, levinud olid ka ühelt poolt seinaga liidetud poolsambad ja pilastrid (sambataolised lamedad seinaeendid). Tänu agarale ehitustegevusele sai Roomast oma miljonilise elanikkonnaga meie ajaarvamise algul maailmalinn. Kogu linna ümbritsevas müüris oli 17 väravat. Nendest väljusid sirged sillutatud teed (kasutusel tänapäevani). Sajanditevanune pealinn oli oma ülesehituselt üsna kaootiline (vastupidi uutele hästi planeeritud provintsilinnadele), kuid kõveraid tänavaid katsid kiviplaadid, paljudes majades oli veevärk, kanalisatsioon ja keskküte.
Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid.
N. torukoonlane S. KULDMUTID JA TENREKID Kuldmuttide ilmad kaetud nahaga. Tihe läikiv karv. Küünistega tugevad lühikesed esikäpad ja paksu nahaga nina. Kaevavad ja elavad urgudes. N. kuldmutt. Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek S. KÜÜNISKABJALISEDVäikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. S. LONDILISED Aafrika ja India elevant. Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant S. MERIVEISELISEDVee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong S. NAPIHAMBULISED Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega. Nende keha ülemist poolt kaitsevad tugevad sarvplaadid.
Kuldmuttide ilmad kaetud nahaga. Tihe läikiv karv. Küünistega tugevad lühikesed esikäpad ja paksu nahaga nina. Kaevavad ja elavad urgudes. N. kuldmutt. Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek 16.3.9.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised (Hyracoidea) Väikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. 16.3.9.2.2.5. Selts: Londilised (Proboscidea) Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant 16.3.9.2.2.6. Selts: Meriveiselised (Sirenia) Vee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong 16.3.9.2.2.7. Selts: Napihambulised (Xenarthra) Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega
V-IV saj. e. Kr. vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi. Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena. 37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. Vanimad kreeka skulptuurid ksoanonid rohmakad puust voolitud sambataolised jumalakujud, mida pole säilinud ning mille kohta saab teavet vaasimaalidelt. Need kujud olid kultusotstarbelised. VII-VI saj. hakati skulptuure valmistama ka pehmematest kivimitest, sh. marmorist. Puuskulptuuride pronksiga katmisest arenes välja pronksskulptuur, mis algselt taoti osade kaupa lehtmetallist ja ühendati siis eriliste kinnitajate abil. Valamistehnika on hilisem. Kiviskulptuurid värviti üle (antiigi valgeid marmorkujusid polnud olemas
annaabi.ee 
