Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sambalt" - 9 õppematerjali

Vana-Egiptus
2
doc

Vana-Egiptus

peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Vana-Egiptus-püramiidid
6
docx

Vana-Egiptus (püramiidid)

Püramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Majandus
5
doc

Majandus

II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud. III sammas-täiendav kogumis pension-on vabatahtlik. Maksed algavad 300.- kuus. Maksepuhkuse võimalus. Maksetelt saab tulumaksu soodustust. MÕISTED: Tulumaksu soodustus- saad tehtud kulutustelt hetkel kehtiva tulumaksu % võrra raha tagasi. Koolituskuludelt, lasteaia maksult, pensioni III sambalt. Maksukoormus-riiklike maksude suhe SKP-sse. Maksumäär-tulu osa, mille üks maksu maksja oma tuludest ära maksab. Mikroökonoomika-uurib väikeste majandusüksuste majanduskäitumist.(kodumajapidamine, firma, tootmisharu) Makroökonoomika- uurib majandussüsteemi kui tervikut. Majanduspoliitika: 1. Tavamajandus-maailma kõige vaesemates ja vähem arenenud piirkondades. Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks. 2. Käsumajandus e

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
43 allalaadimist
Egiptuse templid
8
odt

Egiptuse templid

pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Püloon viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Lihtrahval oli lubatud siseneda siseõue, kuid tagaruumides, kus asusid jumalate kujud võisid viibida vaid preestrid. Siseruumid olid hämarad, mis näitas et pühapaik on lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi. Templi kõige tähtsam paik oli pühamu. See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju

Ajalugu → Tsivilisatsioonid väljaspool...
6 allalaadimist
Naised vabadussõjas
14
odt

Naised vabadussõjas

Samba kavandas Anton Starkopf. Kohalik rahvas aitas ehitusele aktiivselt kaasa. Ligi kuue meetri kõrgusele punasest graniidist sambale kanti nii Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas langenute nimed. Kui tavaliselt on sõjas hukkunuteks enamasti mehed, siis Jõelähtme mälestusmärgil alustab Vabadussõjas langenute nimekirja naine- Julie Burchvald, kes hukkus võideldes vabatahtlikuna soomusrongil nr 1. Jõelähtme mälestusmärk avati 23.juunil 1939. aastal. Sambalt eemaldas katte peaminister Kaarel Eenpalu. 1941. aastal võeti ausammas maha ja veeti traktoriga minema. Mälestusmärgi taasavamine leidis aset 24. juunil 1942.aastal. Taastatud sambal suuri purustusi polnud ­ 1941. aastal oli see lahti monteeritud suurema vandaalitsemiseta. Obeliski edasi-tagasi vedamise käigul olid sellest välja tulnud vaid üksikud killud. Lõplik purustustöö leidis aset 1944. aastal, mil Vene piirivalvurid samba

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Klassitsismi konspekt
4
doc

Klassitsismi konspekt

Kirikul on 52 korintose sammast, mis on 20m kõrgused. Interjöör baroksete vormidega. Ainsaiks valgusallikaiks on laeaknad. Place Vendome Väjak sai nime seal asuva Vendome`i hertsogi residentsi järgi. Väljaku kavandas Jules Hardouin-Mansart (1687-1720). Väljakul on hotell Ritz , maja, kus suri Chopin, Eugenia de Montijo (Napoleon III naine) residents. Väljaku keskel on 1806-10 Gondouini ja Lepire`i poolt Napoleon I auks püstitatud ausammas. Inspiratsiooni on saadud Traianuse sambalt. Sammas on 44m kõrge ja spiraalne lint kujutab Austerlitzi lahingu (1805) sündmusi. Samba otsas on Napoleoni kuju. Bastille`i väljak Koht, kus kunagi asus Bastille'i vangla. Väljaku keskel on 52m kõrgune pronksist sammas, mille otsas on Vabaduse kuju "Vabaduse geenius" (1831-40). Pariislaste mälestuseks, kes tapeti ülestõusude ajal juulis 1830 ja 1848. Mitmed neist on maetud samba all asuvasse krüpti. Place du Chatelet Napoleon III ajast. Keskel on Võidu purskkaev 1858.a. nö

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
Referaat mahtra sõja kohta
14
doc

Referaat mahtra sõja kohta

liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform vabastas valla mõisnike eestkoste alt. HILJEM. Mahtra sõja 75. aastapäev Pidustused algasid pühapäeval, 4. juunil 1933 rongkäiguga Juurust Mahtrasse. Ausamba juures toimus pidulik aktus, mille avas korraldava komitee esimees Johannes Tutt. Pärast lühikest kõnet eemaldas riigikogu esimees K. Einbund sambalt katte. Raksatasid kogupaugud ja kõlas hümn. Samba õnnistasid Kose pastor Richard Jõgis ja Juuru õpetaja, IdaHarju praost Christfried Brasche luteriusu kombe kohaselt ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra sõja ohvrite mälestamine, tervituskõned ja pärgade panek. Riigivõimu esindajatena olid kohal riigikogu juhataja Kaarel Einbund (Eenpalu) ja siseminister Vladimir

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele
48
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

balusterjalgadega troonilaadsed istmed, külluslikult nikerdatud käetugedega cabriol jalgadega leentoolid, suuremõõtmelised nikerdatud raamidega peeglid. Kasutusele tulid esimesed püsipolstrid - pealismaterjalidena kasutati nahka, gobelääni, villast ja sametkangast. 17. sajandi lõpul tuli uus mööbliese kanapee - lamamissohva, mis algselt oli kaetud baldahhiiniga. Voodid olid baldahhiinvoodid, kus baldahhiin oli kinnitatud lakke või tõusis voodi nelja nurka kinnitatud sambalt tervikliku kattena voodi kohale. Voodipeatsid olid nikerdatud, voodi küljed aga suuremas osas kaetud tekstiiliga, nii et nikerdatud ornament välja ei paistnud. Mööbli ja interjööri kujunduselemendina sai tuntuks lambrekään (pr.lambrequin) – iseloomulikult raske ja uhke narmaste, tuttide ja väljalõigetega voodi-, trooni-, akna-, või uksekatete ääris. Materjal tamm, pöök. Tuntumad nimelised stiilid barokis Louis XIV stiil e. Louis Quatorze (pr

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
66 allalaadimist
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3. Koodeksi uurimislugu Avastamine - steeli leidis 1901/1902 talvel prantsuse arheoloogiline ekspeditsioon J. de Morgani juhtimisel Susa akropolis. Katkendeid on leitud Susas, Ninives (Assüüria kuninga Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija ­ Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A. Poebeli publikatsioon, mis tegi kättesaadavaks 90-162. Eesti k. tõlge ­ A. Annus 2001.a. Esimesed olulisemad uurijad: 1903 prantsuse teadlane E. Cuo, 1917 ­ P. Koschaker "Rechtsvergleichende Studien zur Gesetzgebung Hammurapis"; 1913 ­ M. Schorr "Urkunden des altbabylonischen Zivil- und Prozessrechts"; 1952 ­ G. R. Driver, J. C. Miles "The

Õigus → Õigussüsteemide ajalugu
605 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun