Arvatakse, et samanism on olnud üks vanimaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Samanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade samanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi. Praegusel ajal aga kasutatakse sõna laialt,
Enamik eenetsi keele kõnelejad on vanemad kui 40 aastat. Metsaeenetsi kõnelejaid on vaid mõnevõrra rohkem kui tundraeenetsi kõnelejaid. Ülejäänud räägivad valdavalt vene keelt. Eenetsi tähestik põhineb vene tähestikul. Selles on kolm lisatähte: , ja (vt. joonis 2). (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) Joonis 2. Eenetsi tähestik (s.a) 6 2.4 Usund Eenetsite usund sisaldab samanistlike jooni. Eenetsid usuvad, et maailma lõid Nga Biomo, Dja Minju ja Djuba Nga. Usutakse, et nad annavad inimestele jahisaagi. Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, kelle on saatnud sinna samaan oma teiste vaimude abil vastavate rituaalidega. Eenetsitel on pühapaigad, kus ohverdatakse jumalatele. Eenetsid, kes elavad veel põlise eluviisi järgi juhinduvad eenetsite traditsioonilisest usundilistest, ideedest ja ohverdavad kohaperemeestele-vaimudele. Kuid
32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Suured kärbseseened pole nii kuulekad kui väikesed, nad võivad petta (kuid siiski on täiskasvanud seened targemad); väikesed on suurtest tugevamad, kuid sõnakuulelikumad. 3.2.2. Tarvitaja eelhäälestus Kärbseseene kasutaja eelhäälestusel on kaks tasandit. Üheks, enam hõlmavaks tasandiks on tarvitaja kultuurist tingitud hoiak kärbseseene suhtes; see, mille tõttu euroopaliku mõtteviisiga katsealustel ja mürgistunutelt saadud andmed seene toime kohta erinevad samanistlike kultuuride andmetest. ,,Õige" hoiaku olemasolu vajalikkust on teadvustanud endale ka seent tarvitavad rahvad ise. Õnnestunud tagajärgedega saab seent süüa ainult see, kes on tuttav kärbseseene olemusega; kui ta aga ei näe seene mõju all kärbseseene vaimu õigesti, siis võivad need ta surmata või ta võib ise eksida pimedusse. See üldine, tarvitaja kultuurist tingitud hoiak avaldub ka tema käitumises. Seene korjamisel ja säilitamisel järgitavad
· Kalevala Väinämöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivölä, Suomela, Luotola (Kaleva pojad < leedu kalvis, läN kalejs `sepp'; vrd eesN Kalevipoeg, kalev ja kali) · Pohjola Põhjala emanda Louhi valdus (vrd. skand. Loki), asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) · Tuonela eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna saumine seotud samanistlike motiividega 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Väinämöinen kui teadja/samaan, mitte mõõgakangelane Arktilise samanismi substraat soome ja karjala pärimuses o Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmine (samaanide duell) o Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ,,proto-samaani" Antero Vipuse sisse
Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid. Löökpillide tähtsus on väga kõrge samanistliku usundiga tsivilisatsioonides nt muistne Hiina, kus löökpillide helide mõjul sai ette võtta samanistlike hingerändeid. Egiptuses oli usundi roll ühiskonnas ülitugev ja mõjutas kõiki eluvaldkondi, armastati suursugust ja rütmiga meloodiaid, kuid see jäi enamasti usutalitusteks kõrgkihtide seas. Babüloonias võis kohata suuri muusikakoosseise, babüloonias oli tähtis roll muusikalisel seaduspärasusl. Vanaaegse muusika kuldaeg oli 5.-4. saj eKr, sellest ajast pärinevad ka üksikud noodinäited. Pilet nr. 4- Egiptuse kultuur Egiptus (3000-30 a. e.m.a.) 3000 a. e.m.a
sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad sotsiaalsed grupid (nendesse kuulus ka neenetseid ja nganassaane), kus tegeldi põhjapõtrade ühiskarjatamise, metsikute põhjapõtrade küttimise ja kalapüügiga. Eenetsi ühiskonnas esines ka polügüüniat ja leviraati. Tavaline oli pruudiluna maksmine abielusidemete sõlmimisel. Tänapäeval puuduvad selgelt eristuvad eenetsi sugulusgrupid, kuna nad asustavad paljurahvuselisi külasid. USUND Eenetsi traditsiooniline usund on samanistlike joontega. Usundilisse panteoni kuulub sarnaselt teistele samojeedi rahvastele taevane loojajumal, kelle nimi on Nga biomo. Ta oli tegev inimkonna algusaegadel, kuid hilisemal perioodil 9 ei sekku inimeste igapäevaellu ja tema poole reeglina ei pöörduta. Veel on olulised sellised kosmoloogilised tegelased nagu maaema Dja-minju ja tema poeg Djuba nga, kes annab inimestele jahisaagi. Need kolm olid koos osalised maailma loomisel