näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures seda teha. a) Õige b) Vale Firmateooria 1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7
tootmisprotsessis kasutatava kapitali kogus, seda väiksemat kogust kapitali on võimalik asendada täiendava töölisega. 53 Isokvantisid kasutatakse selleks, et uurida ettevõtte odavaimat võimalikku tootmistehnoloogiat. Odavaima võimaliku tootmistehnoloogia leidmiseks tuleb analüüsida ettevõtte kulusid sama tüüpi teljestikul, mida kasutatakse isokvantide uurimiseks. Samakulu joon Samakulu joonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures Joonis 8.8 Samakulu joon Samakulu joon on kantud joonisele 8.8 vastavalt tegurihindadele ja kogukuludele. Oletame, et nii töö kui kapital mõlemad maksavad 25 krooni. Ja kogukulu on 100 krooni (vt. Tabel 8.3). Tabel 8.3 Samakulu joone võrrand Üldjuhul Kampsunikuduja 1. Muutuja
kapitali kogus, seda väiksemat kogust kapitali on võimalik asendada täiendava töölisega. MIKROÖKONOOMIKA 39 Isokvantisid kasutatakse selleks, et uurida ettevõtte odavaimat võimalikku tootmistehnoloogiat. Odavaima võimaliku tootmistehnoloogia leidmiseks tuleb analüüsida ettevõtte kulusid sama tüüpi teljestikul mida kasutatakse isokvantide uurimiseks. 7.1.1 Samakulu joon Samakulu joonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures Kapital 4 b 3 c 2 1 0 1 2 3 4 5 Töö Joonis 7
sisendikomplekt, kui see toodetakse minimaalsete kulutustega. Samatoodangujoonel paiknevate sisendikomplekti-de asendamiseks tegurikoguste väikeste muutuste korral kehtib: dK MPL MRTS dL MPK Kulutuste minimeerimiseks teadaolevate teguri-hindade korral peab see paiknema koordinaatide alguspunktile kõige w lähemal MP asuval samakulu-joonel: L r MPK Optimaalne sisendikomplekt võimaldab: · toota valitud toodangumaht minimaalse kuluga; · toota fikseeritud tootmiskulude eelarve korral maksimaalne kogus; · maksimeerida kasum. Tootmiskulud Valides sisendikomplekti selliselt, et tegurihindade suhe võrdub tegurite piirtoodangute suhtega, saab iga toodangumahu valmistada minimaalsete kulutustega.
b) Leiame summaarsed kulud 12 vihiku (x=12) ja 5 sokolaadi korral (y=5): 4 @ 12% 2 @ 5 ' 58 > 40 Vastus: 40 krooniga 12 vihikut ja 5 sokolaadi osta ei saa, sest summaarsed kulud ületavad eelarve. Selle näites on koolipoisil olev rahasumma kui eelarve kitsendus (budget constraint): tema rahaliste kulutuste summa ei saa ületada rahalisi sissetulekuid. Joonistel 33 ja 34 toodud sirged on tarbimis- võimaluste sirged ehk bilansisirged (budget line) ehk samakulu jooned (isocost lines). (Termin samakulu joon tähendab, et piki seda joont liikudes on summaarsed kulud konstantsed.) Eelarve kitsenduse analüüsimisel: ! hinnad px ja py on muutumatud; ! summaarsed kulud (eelarve) C on muutumatu; ! lubatud on vaid erinevad kombinatsioonid hüviste kogustest. Kui me muudame eelarvet või hindu, on tegemist uue eelarve kitsendusega. Joonisel 35 vastab igale punktile kindel kombinatsioon hüviste X ja Y kogustest x ja y: ! A korral jääb raha üle: px xA % py yA < C ;
võimaliku kasulikkuse raja. 18.Miks on tootmise samamahukõver (tootja kasulikkuse kõver) nõgus? Tootmise samamahukõver on nõgus sisuliselt samal põhjusel nagu tarbimise samakasulikkuskõvergi – kehtib langeva piirkasulikkuse seadus, üks lisaühik tööjõudu toob vähem kasu kui sellele eelnenud ühik tööjõudu. 19.Miks saavutab tootja suurima kasulikkuse samamahukõvera ja samakulu joone (eelarvepiirangu) puutepunktis? Tootja saavutab suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis, sest ainult selles punktis toodab tootja mingite kuludega nii palju kui võimalik. Ülejäänud punktides oleks võimalik samade kuludega toota vähem või väiksemate kuludega rohkem, puutepunktis on aga tootmine ja kulud optimeeritud. 20.Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja
Järelikult peame tõdema, et 40 krooniga 12 vihikut ja 5 sokolaadi osta ei saa, sest summaarsed kulud ületavad eelarve. Analoogselt saame leida analüütilisel teel vastused ka küsimustele (c)...(e). Selle näites on koolipoisil olev rahasumma kui eelarve kitsendus: tema rahaliste kulutuste summa ei saa ületada rahalisi sissetulekuid. Ülaloleval joonisel toodud sirged on tarbimisvõimaluste sirged ehk samakulu jooned, piki seda joont liikudes on summaarsed kulud konstantsed. Eelarve kitsenduse analüüsimisel: - hinnad px ja py on muutumatud; - summaarsed kulud (eelarve) C on muutumatud; y Võimatud kombinatsioonid, eelarve ületatud - lubatud on vaid erinevad kombinatsioonid