TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Ga...
informatsiooni üsna piiratud arvu sekundite vältel. Kui informatsiooniühikute talletamiseks midagi konkreetset ette ei võeta, lähevad need kaduma. Enamus meist on seda kunagi kogenud, kui meile on esitletud kedagi tundmatut. Juba peaaegu samal hetkel, mil me kuuleme võõrast nime, on nimi meil meelest pühitud. Pikaajaline mälu- informatsioon tuleb salvestada pikaajalisse mällu sellisel moel, et me informatsiooni hiljem taas kätte saaksime. Justkui arvutis. Kui informatsioon jääb salvestamata, läheb teave kaduma ja kui meie failide paigutuses puudub süsteem, ei ole võimalik vajalikku informatsiooni hiljem, kui seda tarvis läheb, üles leida". (Kollektiivne teos - Rakenduspedagoogika õpik, 2002:57). Järeldus oleks siis selline, et õppimise jaoks on vaja treenida mälu või õppida seda kasutama. Tuupimisest ja pähe õppimisest ei ole pikemas perspektiivis kasu. "On raske unustada tõsiasja, et ilma kordamata ununeb ühe päeva möödudes 75% omandatud
käima õige programm. Üsna tihti ei sisalda need viirused hävitavat koodi. Ainus asi, mis annab märku viiruse olemasolust, on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja mingi viirusele iseloomulik string faili lõpus. Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. (10) Residentsed failiviirused nakatavad programmifaile kolmel erineval moel. Esimene viis on kirjutada programmifaili algus viiruselise koodiga üle, jättes originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei 5 lähe lihtsalt käima või ei tee enam seda, mida nad peaksid tegema. Faili alguses on mingi võõras programmilõik. Teine nakatamise viis, mis töötab COM-failide
Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid. Loominguline eksperimentaalsus, sõnumi kirglikkus ja iseenesestmõistetav vastandumine lamedale massikultuurile oli selle aja kontekstis tähelepanuväärne. Oluline osa selle aja loomingust on salvestamata tehnoloogiliste võimaluste ahtruse tõttu, samas on sellest perioodist pärit ka tänapäeval igati moodsalt ja aktuaalselt kõlavad seaded ja lindistused. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide lõpetamise ajaga ja on mõistetav, et elumere lained viisid need erakordsed isiksused teineteisest mõneks ajaks kaugemale... 1980. a. alustasid osa RUJA liikmeid, Alender esiotsas, ansambliga "Propeller", see aga häiris tõsiselt Nõgistot
Süsteem eemaldab kirje mälust.
Nimi: Märkme vaatamine
Tegutsejad: Telefoni kasutaja
Kirjeldus: Kasutaja valib loetelust vastava märkme ning valides menüüst "vaata märget",
saab ekraanile manada märke täispikkuses.
Nimi: Märkme muutmine
Tegutsejad: Telefoni kasutaja
Kirjeldus: Kasutaja valib loetelust märkme, mida soovib muuta, ning valides "muuda"
avaneb tal võimalus märget redigeerida. Teinud vajalikud muudatused, saab valida "märkme
salvestamise" ja "välju salvestamata" vahel. Süsteem talitleb vastavalt valikule, kas siis
kirjutades vana kirje üle või jättes selle muutmata.
Lisade allsüsteem
Lisa laadimine <
Eeltingimused: Töötaja on süsteemi sisse loginud ja tal on vajadus luua uut arvet. Põhistsenaarium: Töötaja valib peamenüüst „Müük“ – „Arved“ – „Lisa“, sisestab andmed ja toote ning salvestab arve. Järeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi sisestatud ning järgmine samm edenemisribal on aktiivne. Arve on leitav kõigile kasutajatele. Kasutusjuhu ID: F3 Kasutusjuht: Hooldustöö arve muutmine Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Hooldustöö on pooleli, salvestamata või valede andmetega. Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule. Seejärel avab hooldustöö, teeb vajalikud muudatused ning salvestab. Järeltingimused: Hooldustöö arve on muudetud. Kasutusjuhu ID: F4 Kasutusjuht: Hooldustöö arve otsimine Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Hooldustöö arve on süsteemi salvestatud. Põhistsenaarium: Töötaja valib menüüst “Arved”, sisestab arve numbri ning vajutab otsingu nupule
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Siin toimub alati dialoogakna avamine, kus salvestamisel saab joonise nime ja/või kausta muuta. Käsk SAVEAS lubab salvestada joonist mingi teise nime all, vajadusel ka kausta muutes. Samuti pakub see võimaluse lasta AutoCAD Release 15.0 joonist salvestada versioonide 14 või 13 joonisena. Versiooni alandamine võib aga joonise mõningaid objekte konverteerida muud tüüpi objektideks, mõned neist võivad koguni kaduma minna. Joonisest väljumiseks ilma joonist salvestamata tuleb täita käsk QUIT (alternatiivne nimetus EXIT). Kui pärast viimast salvestamist on täidetud mingeid käske, siis küsib AutoCAD, kas tõesti soovitakse nende tulemusi salvestamata jättes paketist väljuda. Joonis 31. Joonise väljastamist printerile või plotterile teostatakse käsuga PLOT. Printimise para- meetrid tuleb häälestada kooskõlas konkreetse printeriga ja paberi suurusega. Lõplikke
– LAYERP – taastab viimasele muutmisele eelnenud oleku; – LAYISO (Isolate) – lukustab või muudab nähtamatuks kõik kihid, välja arvatud valitud objekti sisaldava kihi; – LAYUNISO (Unisolate) – eirab viimase LAYISO tegevuse; – LAYFRZ (Freeze) – külmutab valitud objekte sisaldavad kihid; – LAYOFF (Off) – muudab valitud objekte sisaldavad kihid mähtamatuks; – salvestamata kihtide olekute sirvimine; – kasutatava kihi omadused ja nimi; klõps kolmurgal ▼ avab kihtide nimistu: – kihtide põhiomaduste (nähtavus, külmutatus, lukustatus, värvus, nimi) kuvamine tabelina; pikema nimistu korral on paremas servas kerimisriba; – LAYON – muudab kõik kihid nähtavateks; – LAYTHW (Thaw all Layers) – sulatab üles kõik kihd;
annaabi.ee 
