alast kinni [10]. Backflip Tagurpidi salto, �le lumelauasaba spinnides [10]. Frontflip Edaspidi salto, �le lumelauanina spinnides. Nii backflippe, kui ka frontflippe tehakse ka kahe- ja kolmekordsena [10]. McTwist Edaspidi salto koos tavaliselt 540 kraadise backside spinniga ja mute grabiga. Trikki saab teha half-pipes ja quarter-pipes. Tehakse ka suuremaid spinne, kui 540, nt 720 McTwist. USA lumelaudur Shaun White on tuntud oma Double McTwist 1260-ega, kus ta teeb lausa 2 edaspidi saltot ja p��rleb kolm ja pool korda oma telje. Iouri Podladchikov on ainuke lumelaudur, kes on peale Shaun White-i selle triki �ra teinud [10, 5]. Haakon flip Half-pipes tehtav trikk, kus lumelaudur siseneb trikki switch asendis, teeb tagurpidi salto ja p��rleb backside 720 kraadi samal ajal. Leiutatud ja nimetatud Norra lumelaualegendi Terje H�konseni poolt [10]. Misty flip Edaspidi salto koos backside spinniga. Sarnaneb McTwist-iga, kuid trikki tehakse
Hüppesari peab näitama head kehavalitsemist, konstantset kõrgust ja korrektset stiili. Hüppesari koosneb 10-st elemendist, mida sooritatakse kõrgete hüpete seeriatena, kus iga elemendi sooritus lõpeb maandumisega kas jalgadele, kõhule või seljale. Parimad meesvõimlejad sooritavad ühe kolmekordse salto ja kahekordseid saltosid mitmesuguste pööretega. Parimad naisvõimlejad sooritavad 10 kahekordset saltot pööretega või ilma. Sünkroonvõistlus on tarmpoliinvõimlemise ilusaim ja atrakiivseim ala, kus kaks võimlejat üritavad sooritada kahel erineval trampoliinil ühesugust hüppesarja nii sünkroonselt kui võimalik. Trampoliinvõimlemine Eestis Eestis on harrastatud trampoliinvõimlemist eelmise sajandi kuuekümnendate ja kaheksakümnendate vahel. Trampoliinvõimlemise taassünd sai alguse aastal 2004, kui korraldati esimesed Eesti
meri. Päikest polnud näha, taevas oli kaetud hallikoeliste pilvedega. Mõnes kohas tungisid kuldkollased kiired nõrkade jugadena läbi, kuid nad jäid hämarikule tugevalt alla. Poiss märkas ühes pilvekogumis ebatavalist varjuliikumist, mis jättis kui võitluse mulje. Ta ei lasknud pilve silmist, kuni too teiste omataoliste rüppe kadus. Tuul nihutas neid mere poole. Visanud soojust hoidnud keebi õlgadelt, hüppas ta üle käsipuu ja olles väänelnud paar kõverat saltot, maabus valge avara särgi lehvides hääletule murule. Ta seisis kahel jalal, justkui olnuks vahemaa mitte midagi silmapaistvat, kuid tegelikkuses oli ta väga hirmul olnud lihtsalt ta tahtis nii väga jõuda pilveni, et see iha oli talle jõudu andmas, varjutamas kõik muu. Noorsand unustas isa keelud väljuda oma toast, teenijad, kes teda näha võiksid ja oma ohutuse ta mõtles vaid oma tiivulisest armastusest, lootes, et just tema on pilvede vahel. Ta
akrobaatikaelementide vaheldumist, rütmi ja dünaamilise konstruktsiooni variatsioone. Vabaharjutus - Floor Exercise Harjutus ei tohi kesta kauem kui 1 minut ja 30 sekundit. Kui harjutus on liiga pikk, arvatakse maha 0,10 punkti. Kui harjutus kestab vä hem kui 30 sekundit, arvatakse maha 2,00 punkti. Kui võimleja astub harjutuse ajal üle vabaharjutusplatsi piirjoone, arvatakse maha 0,1 punkti. Erinõuded ·üks akrobaatikaseeria (miinimum kolm elementi) kahe saltoga; · kolm erinevat saltot harjutuses; ·üks tantsupööre ühel jalal - B-raskus; ·üks tantsuühend koos vähemalt kahe hüppega, kumbki sooritatud ühelt jalalt; · viimane salto või saltode ühend: I, II ja IV võistlusel vähemalt C-ele-ment, III võistlusel (ala finaal) vähemalt D-element. Sisu ja kombinatsiooni juhised Harjutus peaks koosnema akrobaatikaelementidest ja -seeriatest koos lennufaasiga ja ilma lennufaasita, kusjuures liigutakse ette, kõrvale ja taha, ning koreograafiaelementidest ja ühenditest
Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks. Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame rääkida siis, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me võime kasutada punktmassi mudelit. Kui keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber mööda erinevate raadiustega ringjooni, on tegemist pöördliikumise ehk pöörlemisega. Pöörlevalt liiguvad näiteks autoratas, grammofoniplaat, avatav uks, saltot sooritav akrobaat ja Maa ümber oma kujuteldava telje. Nurka, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga tähiseks on kreeka täht φ (fii). Kasutades selliselt defineeritud nurgaühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos: Ringliikumise perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Kella minutiosuti tiirlemisperiood on üks
Bussi ja auto kokkupõrge – bussi pidurdamise ajal laps kukkus. Laps jäi auto alla, vasaku sääre alumises kolmandikus lahtine luumurd, labajalg naharibadega jala küljes, patoloogiline liikuvus ka reie piirkonnas; kuidas juhtus – ei mäleta. Trennis, spordisaalis ja koolikoridoris jooksid ja põrkasid peadpidi kokku. Batuudil hüpates nikastas jalga. Sai palliga vastu nägu. Kehalise kasvatuse tunnis tegi saltot ja kukkus selili. Patsient oli koolis, kaasõpilane lükkas teda ja ta kukkus selja peale. Sai jalaga alakõhtu, tekkis veritsus. Lapse sõnul lükkasid tüdrukud ta koolitunnis mäest alla, laps kukkus, lõi pea ära ja vigastas ühte sõrme; peale seda löödi jalaga vastu vasakut põlve. Suur poiss viskas tüdruku vastu jääd. Kukkusid: Trepist Puu otsast Batuudil käe peale Kiviaia otsast orgi otsa
Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli pärast kehast väljumist imelist kaaluta olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta ,,inimene külg ees" ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid ,,inimene nägu ees". Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevad. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus peab kindlasti olema suurem kui inimese enda pikkus. See tähendab ka seda, et saltot sooritatakse ,,ilma hüppeta". Salto pöörde ajal liigub inimese pea seekord tahapoole
Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli pärast kehast väljumist imelist kaaluta olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta „inimene külg ees“ ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid „inimene nägu ees“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevad. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus peab kindlasti olema suurem kui inimese enda pikkus. See tähendab ka seda, et saltot sooritatakse 34
annaabi.ee 
