Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud
Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus niihästi naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik- sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi kasinat sissetulekut
tolle aegse suurlinna elust. Tema teos on nt. "Vana kuningas" Ekspressionism Eksperssionismiks nimetatakse üldiselt foovidega tekkinud uut suunda Lääne- Euroopa kunstis, kuid enamasti kasutatakse seda terminit saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks kujunesid Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Saksa eksperssionism järgis romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule maalikunstis. Esimese põlvkonna saksa eksperssioniste moodustas 1905.aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke". Rühma loomise idee püsitas Ernst Ludwig ja sinna kuulusid Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde. Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone.
Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
Enamasti kasutataksegi terminit „ekspressionism“ just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit „ekspressionism“ (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber
Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
annaabi.ee 
