MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944
Isa Goriot 1. Proua Vauquer’ pansion ja selle elanikud Pansioni alumine korrus oli mõeldud pansionäridele ühiseks kasutamiseks ning seal asusid ka kaks kõige luksuslikumat korterit. Korruse üks pool koosnes esimesest ruumist, mille kaudu pääses söögituppa. Esimest ruumi, mida võis kutsuda ka salongiks eraldas köögist trepikoda, mille puuastmete ruudud olid värvitud ja läikivad. Salong oli sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida kattis tugev jõhvriie. Selle keskel seisis marmorplaadiga söögilaud. Laual asetses tuhmunud kuldäärtega kohviserviis. Kogu salong nägi välja väga kurblik ja nukker. Selle põrandalauad olid väga viletsad ning katki, osaliselt kattis seinu rinnakõrgune paneel ja osaliselt lakkpaber. Ruumi
/15. III 1883 - 25. IX 1980), luuletaja ja tõlkija. Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva kooliõpetaja tütrena, õppis 1891 - 1900 Tallinnas saksa tütarlaste koolis. Töötas 1901-02 "Teataja" talituses, kus tutvus eesti demokraatliku intelligentsi esindajatega (E. Vilde, A. Laikmaa jt.). Elas abielu tõttu 1902-05 Moskvas, Tallinna naasnuna hakkas osa võtma eesti kirjanduselust ning enne I maailmasõda muutus ta kodu Tartu maantee ääres kirjanike salongiks. Kuulus 1917-19 kirjanikeühingusse "Siuru" esimehena, oli keskseks kujuks ""Siuru" suvel" 1918 Pühajärvel, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest 1921-22, oli EKL-i asutajaliige (1922), valiti 1932 EKS-i, 1937 Londoni PEN-klubi ja pärast II maailmasõda Poeetide Rahvusvahelise Ühingu (united Poets Laureate International, Filipiinidel) auliikmeks, 1963 Soome Kirjanike Liidu ja Vaba Aasia Ülikooli (Karachis) auliikmeks. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise
a. elas ta Pariisis. Rossini Pariisis elatud viimase kümne aasta loomingut tuleks vaadelda teda varasemad 20 aastat vaevanud füüsilise haigluse ning hingelise kurnatuse taustal. Alles Pariisis ärkas Rossini otsekui uuesti ellu. Tema tervis paranes märgatavalt, tagasi tuli tema tuntud huumoritaju. Ta ostis tüki maad Pariisi eeslinnas Passy’s, ehitas sinna villa. Samuti üüris ta Pariisis Chaussée d'Antin’i tänaval korteri, mis kujunes Pariisi üheks huvitavamaks ja elegantsemaks salongiks. Rossini viimasesse loominguperioodi kuulub üle 150 teose: klaveripalu, laule, teoseid kammeransamblile ning nende hulgas ka "Väike pidulik missa". Enamus neid teoseid kanti ette helilooja enda korraldatud Laupäevaõhtutel (Samedi soirs), 5 millest võtsid osa enamus Pariisis elavaid või Pariisi külastavaid kuulsaid kunstnikke ja teisi avaliku elu tegelasi.
kõige selle vastu, mis oli teinud fasismi võimalikuks. 1937.aasta 26.aprillil pommitasid Saksa ja Itaalia lennuvägi väikese baskide linnakese Guernica maatasa. Sündmusest vapustatud Picasso üks kuulsamaid töid valmis seepärast ka kahe kuuga. Vaatamata iga päev ja iga tund ähvardavale ohule, elas Picasso Pariisis kogu Saksa okupatsiooni vältel 1940-1944ni. Pärast Pariisi vabastamist 1944.aastal avati tol Sügissalongis, mida sel korral vabastamise salongiks nimetati, näitus kus Picasso eksponeeris 74 maali ja 5 skulptuuri. 1944. aastal astus ta ka Prantsuse Kommunistliku Partei liikmeks. Ta on öelnud: ''Sõda ning rahu teema jääb veel pikaks ajaks aktuaalseks. Ta loob maalid ''Sõda ja Rahu''. Omamoodi üldistuseks kujuneb ''Rahutuvi'', millest sai kogu maailma rahuvõitlejate sümbol. 1951. aastal valmib lõuend ''Veresaun Koreas'' Neljakümnendatel muutub Picasso looming vormilt stabiilsemaks, ta loob ühtse stiiliga sarja
ruumid, mida me rendime ja mille omanikel on sama hoone esimesel korrusel kontoritarvete pood. Ruumiomanikega on meil tehtud rendileping ja igakuiselt maksame neile üüri 4000kr, mis sisaldab juba ka elektrihinda, vett ja kanalisatsiooni. Salongi sissepääs on maja tagant, kust viib trepp teisele korrusele. Maja taha saab sõita ka autoga ja seal on kuni viiele autole tasuta parkimisvõimalus olemas. Ruumide plussiks on see, et need on remonditud ja sobivad hästi salongiks, kuna seal asus ka varem salong, mis kolis sealt paar kuud tagasi teise kohta. Ruumide ainsaks miinuseks on see, et need on ahiküttega ja tuleb talvehooajaks muretseda puud. Ühel aastal talveperioodi jooksul läheb umbes 10 ruumi puid. Ruutmeetreid on seal 48-49m2, millest 20m2 on juuksuritööruum, 10m2 on klientide ooteruum, 8m2 juuksurite puhkeruum, 4-5m2 on pesemisruum, kus on ka koristusvahendid, 4m2 koridor ja trepp, 2m2 wc. Juuksuri tööruumis hakkab tööle kaks
Seejärel vaatavad nad telesaadet, milles vahepaladena on testitavad reklaamid. Pärast seda täidavad vaatajad veel ühe ankeedi ning mõlemate küsitluste tulemuste alusel hinnatakse reklaami tähelepandavust, köitvust, usutavust, motiveerimisvõimet ja eelistust. 8. Mobiilne testimine See on telereklaami kontrolli odavamaid moodusi. Näit.sõidab kaubanduskeskuse parklasse suur buss ning keskuse külastajate seast palutakse vabatahtlikke osalema turu-uuringus. Nad astuvad bussi salongiks sisesustatud testiruumi, kus on teler, ajakirjad jm. Telerist vaatavad katsealused videoprogrammi ja selles sisalduvat testitavat reklaamisõnumit. Seejärel intervjueeritakse neid, et hinnata, kuivõrd köidav reklaam tähelepanu, on ta arusaadav, usutav, motiveeriv jm. Inimestele võidakse esitada ka konkreetne ajakirjasõnum ning uurida nende reageeringut sellele. 9. Vahetu reageeringu jälgimine
Viljandimaa, Pärnumaa ja Võrumaa. Enam-vähem samasugune on ka kaasautorite geograafia. Taas domineerib Tartumaa. Peamiselt on tegemist koolmeistritega. Jannsenite perekonna Tartusse asumisega toimub eesti seltskondlikus elus teatavaid nihkeid. Jannsenite kodu oli avatud kõigile. Algab uus seltskondlik läbikäimine. Peamiseks suhtlejaks saab Lydia Jannsen Koidula. Seal taheti olla ja seal ka palju viibiti. Seda kohta hakati nimetama Koidula salongiks, kus intellektuaalid koos käisid. 08.12.2009 Koidula salongil oli üsna suur tähtsus rahvusliku liikumise tegelased, kes Tartusse sattusid, viibisid seal. Seltsielu oli mujalgi 1863. aastal alustas Tallinnas, küll vaimulikes raamides, seltsinguna tegevust Revalia, mida vedas Kaarli kiriku toonane pastor Wurmberg. Võimude jaoks oli tegemist vaimuliku ühendusega, kuid arendati rahvuslikku asja. Paar aastat hiljem mindi ametlikult laiali, tegutseti esialgu põranda all edasi, 1865
annaabi.ee 
