· koolitatud uurijad peavad saama juurdepääsuks õiguse ilma poliitilise piiranguta; · juurdepääsupiirangud peavad olema piiritletud kahjuga, mida tekitaks nende avalikustamine; · arhivaalid peavad avatuks jääma, kui nad kord juba avalikuks juurdepääsuks on avatud. Leiti, et juurdepääs arhivaalidele on takistatud seoses füüsilise omandiga, privaatsuskaalutlustega, seadusliku kontrolliga, salastamise juhistega, võimetusega materjale töödelda arhivaalide poolt ning puuduliku intellektuaalse juurdepääsuga. 1994. aasta arhiivide ülevaates käsitleti juurdepääsu kahes peatükis, kolmandas peatükis vaadeldi praktilisi juurdepääsutingimusi ja neljandas juurdepääsu reguleerivaid seadusi riigiti. Praktiliste tingimuste peamine nõue kõikides rahvusarhiivides võimalikult soodsate eelduste loomine juurdepääsuks, kopeerimisvõimalused, sobivad lahtiolekuajad jms
muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus- sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda Standardid- dokumendihalduse poliitika ja protseduuride standardimine tagab dokumentide kaitse.
L-EST koordinaatsüsteemis toodetakse Eesti põhikaarti ja ehitatakse geodeetilisi võrke. Siiani on laialdaselt kasutusel nõukogudeaegsed kaardid, millel on erinev koordinaatsüsteem. Tuntumad on nn O-süsteem, millel tunnuseks on Eesti kaardilehtede O-tähega algavad numbrid (peamiselt salajased kaardid) ning C-süsteem, lehe numbrid algavad Eesti ala kohta C-tähega (olid ametkondlikuks kasutamiseks). Lisaks on Eestis mitusada nn kohalikku koordinaatsüsteemi, mis loodi Nõukogude ajal salastamise eesmärgil (sisuliselt iga suurema asula jaoks oma). Neid kasutatakse siiamaani linnades ja alevites oma andmete haldamiseks. Kahjuks on kohalike koordinaatsüsteemide täpne seos tervet riiki katvate süsteemidega teadmata, vastavad mõõdistamised ja arvutused on kulukad. Enamasti on tegu Pulkovo-42 süsteemi modifikatsiooniga, millele on rakendatud nihet ja pööramist. Umbes 1-2 meetri täpsusega ei ole kohalike koordinaatsüsteemide ümberarvutused siiski liialt keerulised ning
tegevuse alused. ·Digitaalallkirja seadus, mis sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. ·Haldusmenetluse seadus, mis on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldus- menetluse korra loomise teel. ·Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, mis sätestab salastamise alused, salastatuse muutmise, salastatud teabekandjate kaitse korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. ·muud seadused selles osas, mis seavad eritingimusi konkreetse asutuse dokumentide (personali-, raamatupidamis- jm dokumendid) loo- misele, säilitamisele või kasutamisele (NÄITEKS Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus, mis reguleerib toetuse andmise ja kasutami- sega seotud dokumentide säilitamist). VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSED
üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ka olemas oli. Innukalt asub ta asja kallale. Jätab 4 õpingud ja liitub laseri ehitamise lootuses väikefirmaga TRG. Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega peibutades õnnestub TRG-l saada küsitud 300 000 dollari asemel tervelt miljon . Pentagoni raha toob kaasa asja salastamise. Gouldilt konfiskeeritakse ta märkmed (targu oli ta koopiad endale jätnud), rääkimata töö juurde lubamisest. TRG- mehed kül tohivad küsitleda Gouldi,temale aga ei või töö käigust hingatagi. Tema vastu tõttab tunnistust andma ka hüljatud naine. Lõpuks 1959 esitab TRG koos Gouldiga notariseeritud märkmete põhjal patenditaotluse. Kuid on juba hilja. Charles Townes ja Arthur Schawlow olid teda edestanud publikatsiooni ja patendi taotlusega
Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus (RT I 1994, 23, 386; 1996, 48, 940) Isikuandmete kaitse seadus (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941) Keeleseadus Riigisaladuse seadus (RT I 1999, 16, 271; 1999, 82, 752) AS 9. ptk juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi 1) piiranguid saab kehtestada ainult tähtajalistena 2) salastatud arhiivimaterjalide nimistud ja salastamise põhjus (seaduslik alus) peavad olema avalikud. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed;
59. Krüpteerimise põhialused (Loeng 19, kõik slaidid) Krüptograafia 2 haru: 1. Krüptoloogia salakirja koostamine 2. Krüptoanalüüs salakirja taastamine algseks kirjaks Krüptograafia tegeleb edastatavate andmete kodeerimise ja salastamisega ja salastatud andmete taastamisega originaalandmeteks. Algandmeid, mis kuuluvad krüpteerimisele, nimetatakse algtekstiks, peale krüpteerimist saame salateksti ehk krüptiteksti. Seosed: Andmete salastamise muutuste kogu nimetatakse krüpteerimise algoritmiks, seadet, mis seda teostab krüpteriks. Originaalsete andmete taastamine dekrüpteerimine - on võimalik, kui on olemas üks või mitu krüpteri parameetrit ehk ,,võtit". Krüptianalüüs tegeleb krüptigrammi lahtimuukimisega, kui võtit ei ole. Krüptograafia kindlustab 3 peamist andmeedastuse teenuse eelist : 1. Salastatus. 2. Autentsus 3
kommunistliku partei majanduslik monopol kirjastamise, trükitööstuse ja trükiste levitamise üle tagasid avaliku informatsiooni piiramatu parteilise juhtimise ja kontrolli. Nii keelatud materjalide loetelu kui ka mittesalajaste väljaannete trükkimise eeskirjad olid kättesaadavad vaid kitsale ametnikeringile, seega teadsid ajakirjanikud, kirjanikud jt, kes tegelesid avaliku info levitamisega, vaid kogemuse põhjal, mis läheb läbi ja mis mitte. Salastamise eesmärk oligi luua ebakindlust, ebamäärasust ja hirmu, et tugevdada enesetsensuuri ja kuulekust. Sellepärast võis toimetajatöödki pidada üldisemas mõttes tsenseerimiseks, kuna asjatult riskida ei tahetud. (Lauk 2007). Leebema tsensuuri tingimustes oli näha, kuidas kultuuriajakirjad püüdsid avaldada julgemalt ühiskonnakriitilisi seisukohti. Kultuuriajakirjandusest kujunes omamoodi poliitilise avalikkuse aseaine, kus kultuurisündmused kodeeriti ümber sõnumiteks tegelikkuse kohta
annaabi.ee 
