Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka kasemahl Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid mandrimeestele tänini kättesaamatuks on jäänud Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes Kuidas erines tanguvorst verivorstist? Mida sõi peamiselt ranna-ja saarerahvas? Millised salanipid on tänini mandrirahvale teadmata?
Tervisliku eluviisi salanipid Aeroobika ja tantsutreener Janne Ristimets õpetab noortele tervislikku eluviisi ja õiget toitumist. Janne on väga energiline, Janne on sündinud 17. aprillil Kunstide Maja 1974 Pärnus. Ise on ta tegelenud tantsujuht. Ta annab nii tantsimisega alates 5. eluaastast. aeroobika kui ka tantsutunde. Tantsujuhtimist on õppinud Tema õpilased on öelnud, et ValgevenesVitebskis ning ennast Janne energia ja rõõmsameelsus täiendanud Viljandis Eve Noormetsa annab neile uut jõudu trenni loov- ja vabatantsu kursustel ning teha. Treener jagab tüdrukutele Tallinnas aeroobika kursustel.Praegu ka näpunäiteid õige toitumise juhendab Janne Pärnu Kunstide kohta: Kõige tähtsam on Majas vabatantsu mitmekesine toit ja pidev ettevalmistusstuudio ja ainevahetus. Ennast näljutada aeroob...
Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder
aprill. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi. Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud
Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder
(punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis. Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid. Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele. Lihavõttejänes toob mune Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis sokolaadimune ja ka -kujukesi. Muna
koostöösuhteid. Tark sekretär on alati oma tippjuhi suhtekorraldaja. Kui teil midagi läks viltu, tunnistage oma viga. Vabandamine on inimlik ning teeb alati vastase, olgu selleks või tippjuht, relvituks. Sekretäri ja tippjuhi vahel peab valitsema avameelne ausus. Te peate vedama ühist vankrit ja aksepteerima teineteise vigu ning veidrusi. Kui te seda ei suuda, otsige mujal tööd ja leidke tippjuht, keda te auudate kummardada. Selleks et juhi ja alluva koostöö sujuks, on oma salanipid. Kogenud juhid teavad, kuidas ajada asjad nii, et töötajad vastaksid neile püstitatud ootustele ja firmaasjad liiguksid õiges suunas. Hea töösuhe saab alguse juba tööintervjuul. Kogenumadki juhid ei suuda alati ette näha, kas väga hea mulje jätja on tingimata ka inimene, kellega aastaid koos töödata. On ametikohti, mille täitmisel hindavad tööandjad pigem proffesionaalseid oskusi, jättes isikuomadused tagaplaanile (nt raamatupidaja)
Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest linnakodanike ja jõukamate talunike lauale vürtsid ning mitmed uued road, nagu manna- ja riisipuder
annaabi.ee 
