olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan). Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Esimese asjana meenub mul sõnaga "seen" metsas olevad seened. Seentel on aga palju kasutusalasid. Tähtsus inimeste elus, Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad
taldrikule, mis asetseb kandikul. Pakume hommikusöögiks nii magusaid, kui ka soolaseid toite. Loomulikult käib minu menüü juurde ka joogivalik. Toidud Kuum lett: Praetud munad (Ühelt poolt praetud ja mõlemalt poolt praetud) Keedetud munad (3 minuti munad ja 7 minuti munad) Ahjus küpsetatud viinerid Kuumad võileivad singi ja juustuga Ahjus küpsetatud peekon Kartulikroketid Mannapuder Neljavilja puder Külm lett: Maasika jogurt Banaani jogurt Keedusink Lastevorst Salaamivorst Eesti juust Margariin Apelsini keeks Purukook Joogid: Tee ( Must tee ja marjatee) Kohv Kakao Piim Vesi Lisandid: Leib Sai Sepik Müsli Maisihelbed Kookosepuru Sool Pipar 1 inimese hommikusöök sisaldab: Toidu valib klient enda maitse järgi. 1tk Ühelt poolt praetud muna 1tk Kahelt poolt praetud muna 1tk Kolme minuti muna (keedetud) 1tk Seitsme minuti muna (keedetud) 2tk Ahjus küpsetatud viinerid 2 tk Apelsini keeksi 2 tk Purukooki 3 Viilu peekonit 3tk Kartulikroketid
Ehitus- Nutthallitus- niidistik on üks suur hulktuumne rakk Pintselhallitus- niidistik hulkrakne, rakud ühe tuumaga Toitumine- valmis orgaanilised ained Metskõdu, surnud organismide jäänused Toiduained Orgaanilised materjalid (näit. ehitusmaterjalid) Paljunemine- eostega mis tekivad: Nutthallitusel- nutikujulistes eoslastes Pintselhallitusel- lülidena harude tippu Kahju inimesele- allergiad, haigused, mürgitused Kasu inimesele- antipiotikum, toit (juust, salaamivorst) Tähtsus looduses- lagundajad 3. PÄRMSEEN Toitumine: suhkrutest Paljunemine: Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad
V: siis kui keskkonnatingimused muutuvasd ebasoodsaks 5) Võrdle anaeroobseid baktereid ja aeroobseid baktereid? V: Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikkuvabas keskkonnas. LK31 1) Kirjelda kuidas osalevad bakterid aineringes? V: nad on olulised lagundajad. Nad seovad õhulämmastikku mullas. 2) Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada? V: jogurt,hapupiim,hapukoor,salaamivorst 3) Selgita erinevaid viise kuidas saab vältida toiduainete riknemist? V: säilitusainetega 4) Võrdle steriilimist ja pastöörimist? V: pastöörimisel osad spoorid jäävad ellu. Steriilimisel kõik hävib. 5) Võrdle inimorganismis elavate kasulike ja kahjulike bakterite toimet. V: kasulikud bakterid hävitavad kahjulikke baktereid. 6) Kuidas inimene nakatub tõvestavate bakteritega? V: toidu ja joogiga, piisknakkus, veri.
aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. Spooride moodustamine ei ole paljunemisviis. Bakterite tähtsus looduses · Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad. · Osa baktereid suudavad siduda õhulämmastikku (nt. mügarbakterid liblikõielistel taimedel). · Bakterid olles lagundajad, tagavad looduses ainete ringluse. Bakterite tähtsus inimese elus · Toiduainete tööstus toidu (nt. jogurtid, hapukoor, hapupiim; salaamivorst) valmista- mine. Kodus näiteks kurkide hapendamine. · Põllumajandus kasutatakse erinevaid bakterväetisi; silo valmistamine; komposti valmistamine. · Heitvee puhastamine kasutatakse biopuhasteid, milles bakterid aitavad heitvett puhastada. Toiduainete säilitamine · Osad bakterid põhjustavad oma elutegevuse käigus teatavate toiduainete riknemist. · Steriilimine protsess, milles rakendatakse kõrget rõhku ja temperatuuri, mis hävitab
fibrillaarseid organelle Toitumistüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES Lagundajad; loomadele toiduks; sümbioos samblikus (vetikaga) ja mükoriisa (puuga). 8. SEENTE RAKENDUSLIK TÄHTSUS. Söögiks; toiduainete tööstuses (sai, õlu, vein > pärmseened; hallitusjuust > hallitusseen; salaamivorst); farmaatsiatööstuses (antibiootikumid > hallitusseened; ravimid migreeni ja Parkinsoni tõve vastu). 9. BAKTERIRAKU EHITUS [joonis] > Kinnitusniidid ehk piilid; > rakukest (kuju ja tugevus); > vibur (liikumiseks) > membraan (ainete valikuline liikumine); > ribosoomid (sünteesivad valke); > rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma
riigist(tüvest) pärinevaid rakke. c) Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine: Mikroobide toodetavad ained teiste mikrokoobide vastu Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus. d) Keemiatööstus Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust f) Lihatöötlemine salaamivorst Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Autotroof(taim) Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
viljakeha) ja lendnõed (hävitavad ära kogu viljapea). Viburseened : seened mis vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett ja eosed on varustatud viburitega Uus viljakeha saab areneda siis kui kaks esmast seeneniiti kokku kasvavad. Seente tähtsus -Olulised lagundajad, miinus see, et lagundavad valimatult -Toidu riknemine mütotoksiinide teke -Kompostimine -Farmaatsiatööstuses - antibiootikumide tootmine -Toiduainetetööstuses: hallitusjuustud, salaamivorst, sojakastme tootmiseks -Seente toodetud ensüüme kasutatakse veel: maitsetugevdajatena, lõhnaparandajatena, õlle läbipaistvuse suurendamiseks, pesupulbrites, meditsiinis tsüklosporiini (aine, mida kasutatakse kudede äratõuke reaktsiooni ära võtmiseks) tootmiseks -Inimese tervise ohustajatena: -Seenemürgitused: mürgiste seente söömine, eestis ~200. Surmavalt mürgised: roheline ja valge kärbseseen, tore vöödik
Kala Kõik vähese Vähese taimeõliga Angerjas, kalamari, rasvasisaldusega praetud kalad loomse rasvaga keedetud ja hautatud praetud kala kalad ilma nahata Liha Kana- ja kalkuniliha Rasvata loomaliha, Part, hani, (ilma nahata), taisink, vasika- või salaamivorst, vasika-, küüliku-, kanavorst, maks (2 pasteedid, peekon, lambatalle- ja korda kuus) viinerid, vorstid, linnuliha rasvane liha, kodulindude nahk Mereloomad Homaar, austrid, Kalmaar, krevetid merekarbid Joogid Tee, kohv, 100 % naturaalne Alkohol,
Puudub tuum, 1 kromosoom 7. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine Inimesele: 1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid) 2.Äädikas (äädikhappebakerid) 3.Veini tootmine 4.Salaamivorst 5.Hapendatud kurk, kapsas, seen 6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine,
sojaproduktid, nisujahu, tangud, keedusool, maitseained, suhkur, nitritid, naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse