Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saksamaani" - 9 õppematerjali

Alkoholid iseseisev
3
docx

Alkoholid iseseisev

COGNAC´i maakonnas Prantsusmaal, mis asub kuulsast Bordeaux` veinipiirkonnast veidi põhjapool. Brändi ei ole konjak, vaid väljaspool Cognac´i maakonda pärinevatest viinamarjadest toodetud konjak(iline), mille valmistamise protsessi ei ole reguleeritud. Viinavöönd on omakorda osa teravilja põhjal toodetud alkoholi vööndist, mis ulatub Iiri- ja Sotimaast, kus tehakse odrast viskit, Inglismaa ja Madalmaadeni, kus toodetakse dzinni ja genever'i, ning Saksamaani, kus on levinud täisteraviin Korn (sks `teravili', ka Kornbrand). 7. Millest tekivad puskariõlid? Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustvad? Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse

Keemia → Keemia
33 allalaadimist
Venemaa 17-aasta revolutsioonid ja kodusõda
4
doc

Venemaa 17. aasta revolutsioonid ja kodusõda

otseselt ei läinud.(Bulgakovi teos ,,Valge kaardivägi", millest on tehtud ka lavastus ,,Turbinite päevad", mis Leninile iseenesest väga meeldis.) · Poolakate juht Pilsundski, kes loob oma väikse autoritaarse riigi. Nagu Eestis Päts. · Nestor Mahno, toetuspind Ukrainas, tahtis luua anarhistlikku ühiskonda. Liitub sellega, kes talle kasulik on. Tahtis pöörduda tagasi külakogukonna juurde. 1920-1921 NÕUKOGUDE JA POOLA SÕDA Venelased tahtsid jõuda Saksamaani, et kujundada revulutsiooni kulgu Saksamaal. Nõukogude poole eesmärk oli levitada maailmarevolutsiooni ja Poola iseseisev riik sinna pilti ei kuulunud. Varssavi alla pealetung seiskus ning punased löödi tagasi. Kaart Õ44 3 (Adamson). 1921 sõlmitakse Riia rahu, millega Venemaa tunnistab Poola iseseisvust. Selle sõja käigus kaob iseseisev Ukraina. MIKS PUNASED VÕITSID JA VALGED KAOTASID

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist
ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU
17
pdf

ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU

RAILBALTICA. (2017). Allikas: http://www.railbaltica.org/et/benefits/ Railway-Technology. (kuupäev puudub). Allikas: https://www.railway- technology.com/projects/rail-baltica-trans-europe/ RBESTONIA. (2017). Allikas: https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail- Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf 14 LISAD LISA 1. Antud pilt annab ülevaate, mil moel Rail Balticu liin võiks joosta Tallinnast Saksamaani. Rail Balticu lõpppunkt oleks Poola piiril ning sealt edasi läheks juba ümberistumisega raudtee Münchenisse. LISA 2. Antud graafik annab ülevaate kaubaveo ning reisijate turu hõlmamise statistikast aastate vältel. I ­ aastal nähakse, et kaubavedu hõlmab 14% turu potentsiaalist ning viiendal aastal 85% potentsiaalist. Reisijate hõlmamise potentsiaal on I ­ aastal 41% ning viiendal aastal 93%. (RBESTONIA, 2017). 15 LISA 3

Logistika → Baaslogistika
26 allalaadimist
Lex Frisionum-allika analüüs
18
doc

Lex Frisionum (allika analüüs)

Kõige üksikasjalikum uurimus ja üks tähtsamaid on Siemsi väitekiri (1980). Eckhardt & Eckhardt (1984) väljastasid täieliku ladina keelse teksti koos saksa keelse tõlkega. Hilisem töö, Henstra väitekiri (1999) analüüsib täpsemalt seaduses olevaid trahve. Info teistest germaani seadustest pärineb Algra uurimusest (2000). Keskajal hõlmas Friisia palju rohkemat kui pelgalt Friisimaa provintsi: see koosnes täielikust pankrannikust alates Flanders'ist, läbi Hollandi kuni Põhja-Saksamaani. Lex Frisionum katab kogu muistse Friisia ala, kuid piirkondlikult eristatakse erinevaid reegleid. Kesk-Friisiale kehtib kogu seadus aga ülejäänud Friisiale kehtivaid teistsuguseid reegleid märgitakse erandite all. Sellistel juhtudel, mainitakse seaduses ``Zwini ja Vlie vahel`` (rääkides Lääne-Friisiast, mis tänapäeval on Hollandi ja Zeeland) või ``Lauwersi ja Wezer'i vahel`` (rääkides Ida-Friisiast, mis on Friisimaa ja ida suunas).

Muu → Ainetöö
27 allalaadimist
Norra
42
docx

Norra

Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti läänes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on Jæreni tasandik Stavangerist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil
31
rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

saksa hääl tõepoolest Euroopa saatuses hakkas olilist rolli mängima . Keisririik tundub stabiilsuse näidis saksamaa jaoks, kui kõik saksalik jõuliselt areneb. Saksamaa muutb üh mõtlemise keskuseks. II MS järel kuvand pööratakse ümber->keisririik oli sissejuhatus natsi-saksamaale. Parteide noorus ja nõrkus, imperialism ja sõda ­ kõik tek keisririigi ajal ja said tuult tiibadesse Weimari vabariigi ajal ja viisid natsi saksamaani. II MS järgne saksamaa on alles see ,,õige" Saksamaa , eelnevat ei tasu isegi väga meenutada. Parem on ka Saksa-Rooma keisririik. Kõige hilisem trend, mis hakkab vaikselt ilmnema 80ndatel aastatel on arutlus selle ümber, et Saksamaa on ikkagi erilise arenguga maa , palavikus visklev geenius, kellest tuleb aeg-ajalt välja positiivseid impulsse. Weimari Vabariik ( 1919-1933) Keiser põgenes maalt , saksamaa jääb ilma keisrita , kaotab maailmasõja, peab nõustuma raksete

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
62 allalaadimist
Euroopa muinaskultuurid - konspekt
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Sageli ei pruugi olla muusikariistad säilinud. Ka erectused võisid juba laulda, muusikat teha ja tantsida. Arvatavasti löödi muusikarütmi vastu kivi, kuid seda ei ole võimalik tõestada. Ka algseid trumme pole võimalik leida. Keelpillide kujunemisel oli vibu tähtis lähtepunkt. Vibu leiutati 32k aastat eKr ehk siis paleoliitikumi lõpu poole võisid keelpillid areneda. Põhjapoolses Euroopas on olnud päris palju jääaegu. Viimasel jääajal ulatus jää poole Saksamaani välja. Soomest on leitud märke, et viimasel jäävaheajal umbes 125k aastat tagasi oli ka Soomes asustatud paiku. Soomes olevast Susiluola koopast, mille avaus on 1,3m ning mis on seest palju suurem, leiti umbes 2m paksuseid settekihte. Koopa põhjast avastati ka kiviesemeid ja söejäätmeid. Antarktikas on puuritud 3km sügavusele jäässe ja sealt proove võetud. Selle abil saab uurida 740k aasta lumesadusid ­ saab teada kuidas kliima on muutunud

Kultuur-Kunst → Euroopa muinaskultuurid
291 allalaadimist
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored

Ajalugu → Ajalugu
1469 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun