Ideoloogilised eeldused: hitleri põhiidee oli et saksa rahvas vajab eluruume. Eluruume tli jõuga hankida naaberrahvastelt. 5. Sõjaalgus 19391940 euroopas. Teine ms algas 1.sep. 1939 saksamaa sissetungiga poolasse. 3sep, kuulutasid prantsus. Ja suurb. Saksale sõja. 17sep. Sisenes poolasse staalin oma punaarmeega kes vallutsaid poola ida osa. 1939a. Nov, lõpul algas nõukogude liidu sõda soomes vastu.1940a. kevadel alustas aktiivselt tegutsema saksaarmee: vallutati norra, taani, luksem, belgia ja holland. Seejärel võtsid sakslased ette prantsusmaa. Saksaprant. Vaherahu sõlmiti 22 jun. 6. Talvesõda. Kui teine ms oli alanud, poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele.
eesti ja läti territooriumile. Maapäev—esimene eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917-1919 Eesti asutav kogu- oli eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23 aprillist 1919 kuni 20 detsembrini 1920. Asutav kogu töötas 1a7k28p. Eesti päästekomitee-oli 19.veebruaril 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekomitee loodi eesti maanõukogu vanematenõukogu otsusega, kus venemaa väeüksused olid eestist lahkumas ja saksaarmee lähenemas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus-Oli EV täidesaatva võimu organ, 24.01.1918-08.05.1919 Omakaitse-vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses saksa okup. Eel ja ajal. 1941-1944. Enamlaste reformid: 1) kujunes välja ühe partei diktatuur 2) kärbiti kodanikuõigusi. 3)kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Saksa okupatsiooniaja reformid- 1) riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine
keskkonda, toimus massiline mõrvamine gaasikambrites. Juutidehävitamis poliitikat nimetatakse holokaustaks Partsianisõda Sõja nähtus, kus vallutatud aladel, rahvas hakkas vastu määssama vallutajate suhtes, Stalingradi sõda Stalingrad, mis oli sakslaste kontrolli all ja NSVL vägede poolt 19. November 1942 piiramisrõngasse, millest välja ei pääsetud, sõja tegevus veel kestis, kuni 2. Veebruar 1943, kui sakslased kapituleerisid Leningradi blokaad Saksaarmee, mis suundus põhja oli suunatud Leninradi alla. Saksamaa osa armee nihutati Moska peale, mille tõttu ei suutetud Leningradi vallutata, kuid võeti piiramisrõngasse. Seal hukkus üle 640 000 nälga. Kurski lahing 1943 juuli kuni august , kui 5. Juulil alustas Saksa armee kallale tunig NSVL, millele NSVL vastas oma rünnakutega. See oli sõda, mille tulekust teadis NSVL juba ammu ning olid suutelised kergelt sakslasi alistuda ning Saksamaa alustas vägeda tagasi tõmbumist idapoolelt.
Selle etteotsa asus Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, kehtestati repressioonid ja range kontroll erinevate eluvaldkondade üle. Alguses vangistati Eestis ainult kommuniste kuid hiljem hakati ka Eestlasi ke ei olnud süüdi vangistama. Eestis mõrvati kõik elanud juudid ja mustlased, siin mõrvati ka mujalt Euroopast toodud juute. Eesti majandusele ei toonus Saksa okupatsioon leevendust. Enamik tööstus- ja põllumajandustoodangut läks saksaarmee varustusse. Sõjategevus 1944. aastal Jaanuaris jõudis Punaarmee taanduvata Saksa vägede kannul Eesti piiriäärde. Septembri lõpuks sai kogu Eesti manner Nõukogud Liidu kätte. Tekkis oht, 5 et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et kommunistliku reziimi ja sõjadegevuse eest varjuda. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest, ke lootsid Eesti omariikluse taastudes tagasi
üle poole miljoni inimese., kuna üle pääses vaid Laadoga järve pidi, kus sakslased valvasid. Stalingradis, võideldi kaua ennem ,kui kätte saadi(1942). Venemaa tahtis seda aga tagasi, nii jäid 300000 saksa sõdurit piiramisrõngasse. Alates 1942 hakkas Saksamaa nõrgenema. Toimusid erinevad konverentsid. Hitlerit üritati korduvalt tappa, kuid need ebaõnnestusid(1944 ja Velküüri plaan hundikoopas) pärast Stalingradi lahingut hakkab saksaarmee taanduma, Eestist 21.09 1944. Baltimaades tuleb NSV võim peale. Poola püüab iseseisvuda, Varssavi ülestõus, asutakse natside vastu , kuid neist saadakse jagu, kui nad on kurnatud marsib NSV sisse. Berliin läheb algselt 4-ks Lääne saavad- USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Ida- NSV. Ka mujal maailmas sõditi, jaapanlased üritasid Hiinat vallutada, jaapanlased üritasid veel tungida Indiasse ja USA-sse ning ähvardasid Austraaliat.
22.juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks- Nord, Mitte ja Süd. Koos Saksamaaga alustas sõda NSV Liidu vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlase jaoks tähendas see nö Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. Piirilähedastele lennuväljadele paigutatud Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel ning Luftwaffe saavutas ülevõimu õhus. Saksaarmee tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, ainuüksi vangi langes 1941.aastal 3,5mln inimest. Saksavägi Mitte piiras ümber ja hävitas Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Seejärel koondas Hitler väeb Moskva vallutamiseks, selleks toodi osa vägesid
Kuid poola puhul ei tulnud see kõne alla arvata võib, et järeleandmiste korral oleks Stalin veelgi oma nõudmisi suurendanud. Ning läbirääkimised lõpuks ikkagi nurjanud. Kõnelusi läänega oli Stalinile vaja surve alandamiseks Hitlerile. Korraga nii idas kui läänes saksamaa ei suutnud. Polnud väljaõpetatud sõdurite reserve (sõjaväe kohustus taastati saksamaal alles 1935), sõjatööstust alles rajati, ei jätkunud isegi laskemoona. Ettekujutus saksaarmee paremast relvastusest on müüt. Saksamaa pärastisi võite läänes saab seletada sellega, et prantsusmaa ja suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23 augustil 1939 sõlmiti Moskvas nn Hitleri Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Paktile lisatud salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud
Metsavendadele korraldati pidevalt haaranguid Juulis toimus uus sakslate pealetung eestis 28 august 1941 jättis punaarmee tallinna maha Uusokupatsioon Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid Paljud eestlased astusid vabatahtlikult saksaväeükstusetesse Sakslased ei lasknud eestis oma riiklust taastada(Eestlasi sooviti saksastada) Vangistati komunistidega koostööd teinud inimesi Hukati umbes 7000 esstlasi Eetisse rajati koondus laagrid Koguti saksaarmee jaoks riideid, metalli, metsamaterjali, tarbe ja toidu kaupadele olid kaardi süsteemiga Saksa sõjavest pääsemiseks põgeneti soome Paljud eesti kultuuri tegelased koondati Jaroslaviriiklikusse kunstiansablitesse Venemaal moodustati eestlastest rahvus väeossa, kutsuti 8. Eesti laskurkorpus Sõjategevus eestis 1944 1944 aasta algul purustati saksa väed kes piirasid lenningradi Saksa väed hakkasid taanduma läti suunas Palti maades viidi lläbi sundmobilatsioonsaksa armeese
annaabi.ee 
