· Pikenenud aeg 1 astme AV-blokk QRS-kompleks · Kõrge R II lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes
2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile ja Hilda Kuremaale. 3 1. ÜLEVAADE EESTI AJALOOST II MAAILMASÕJA AJAL JA SELLELE JÄRGNEVATEL AASTAKÜMNETEL 1.1. Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus 1930ndate aastate lõpus seisis Eesti Vabariigi eesotsas 1938. aastal Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosneva valimiskogu poolt presidendiks kinnitatud Konstantin Päts
suunatud sakke negatiivseteks. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide diferents kaob
kajastu. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment
ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele. Programmi käivitamine ja töölaud 17
Töölehe ümbernimetamine 1. Paremklõpsake sakiribal Lehesakk paremklõpsake lehesakki, mida soovite ümber nimetada, ning klõpsake käsku Nimeta ümber. 2. Valige senine nimi ning seejärel tippige uus nimi. Töölehtede järjekorra muutmine Sageli on nii, et teed töölehti juurde ja nii võid olla ühel hetkel fakti ees, et hea oleks muuta lehtede järjekorda. Mida teha? Lihtsaim moodus selline: 1. Mine hiirega uude kohta tõstmist vajava lehe sakile. 12 2. Lohista sakk uude kohta. Lohistamise käigus on abiks väike kolmnurgake, mis näitab, kuhu sakk "maandub", kui sa hiire lahti lased. Töölehe peitmine Vahel võib parem olla, kui eemaldad avatud lehtede loendist soovitud lehe. Peitmine ei ole teatavasti sama, mis kustutamine. Peitmisega saad töölehe jälle soovitud hetkel ekraanile tuua. Peitmise töö käik on järgmine: 1
Nii levib erutus lainena üle kogu koja. Lõpuks ulatub see erutuslaine AV-sõlmeni, mis asub parempoolse koja põhjas. Igaks juhuks sisaldab kodade müokard veel sinuaurikulaarseid ehk ka internodaalseid kimpe. Need on kolm kindlat liini, mis samuti impulsi AV-sõlmeni viivad. Kojarakkude elektriline erutus on EKG abil mõõdetav. Internodaalne – sõlmedevaheline Selle väljenduseks on esimene sakk, mis nulljoonest eemale tõuseb, seda nimetatakse P-sakiks (igale normaalsele kõverale e. sakile on antud oma tähis, P kuni T (U)). 766 Joonis 51.6. EKG kompleksi komponendid Kui saabuv energia ületab AV-sõlme individuaalse läve, siis võtab AV-sõlm selle impulsi vastu ja saadab väikese viivitusega edasi. See viivitus annab vatsakestele aega täituda. Signaali Hisi kimbu vatsakestes asuvate säärte ja Purkinje kiudude kaudu edasijuhtimisel (isoleeritud teedena) jõuab EKG-kõver taas nullini. Perioodi kodade erutuse algusest vatsakeste erutuse alguseni nimetatakse PQ-ajaks
annaabi.ee 
