omadused ei ohustaks ühiskanalisatsiooni ega looduskeskonda. Kõik materjalid, seadmed ja muud koostisosad, mida kasutatakse hoonekanalisatsiooni ehitamisel, peavad vastama Euroopa standarditega kehtestatud nõuetele. Hoone kanalisatsioon kanaliseeritakse kinnistukanalisatsiooni. Kinnistukanalisatsioonis tuleb reeglina kasutada lahkvoolset süsteemi, mille puhul reovesi ja sajuvesi kanaliseeritakse eraldi torustike abil. Reovee jaoks mõeldud kanalisatsioonipüstikute õhustustorudesse ei tohi juhtida sajuvett, samuti ei tohi ära juhtida sajuveekanalisatsiooni kaudu. Ühiskanalisatsiooni puudumisel tuleb otsida teisi lahendusi kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. Sajuveele peaks leidma äravoolukoha ja reovett püüda käidelda oma krundil. Kui see ei õnnestu, on varuväljapääsuks vastavalt vajadusele tühjendatav kogumiskaev.
muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne. Omaette mõistena eristatakse ka sademeid, mis on reostunud juba õhus (näiteks mitmete gaasidega, tolmuga) või maha langedes mingeid äravooluteid läbides. Reovee ärajuhtimine Standard EVS 846:2003. Isevoolav/pumbatav Sajuvesi Keskkonna kaitse Reovee Click to edit Master text styles ärajuhtimine Second level Third level Fourth level A: Veeneelud Fifth level 1. Trapp ujuva haisulukuga ,,Primus" 2. Põranda- või keldritrapp 3. Kraanikausi sifoon 4. Pesumasina vee- ja äravooluühendus 5
konstruktsiooni ja ruumi. Kasutatavad materjalid peavad sobima Eesti oludele ja nende kohta peab olema väljastatud vastavussertifikaat. *Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste (UV-kiirgus jne) suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga. Veeäravool *Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis.
KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju;
Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4 Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu;
- Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal <1/2 ruumi kõrgust
kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum) kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks volitatud isik peab ehitist kasutama, korras hoidma ja ennistama, et see säilitaks oma tarbeomadused kavandatud kasutusea vältel; katus - maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. katusekate - pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara; katuslagi - katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm;
kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle
5. Nõuded vahelaele. 6. Põrandate ülesanne. 7. Põrandate liigitamine kattematerjali järgi. 8. Puit KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju;
Kandev osa + põranda konstruktsioon + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi on pööningu ja viimase korruse vaheline konstruktsioon Keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline vahelagi. Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire. (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. Korrused 16 Korruste arv ehitise kõikide korruste arv. Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arv. Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või maapinnast madalamal < ½ ruumi kõrgust
juhtida sademed- ja kuivendusvett. Ka pesuvesi on teinekord kasulik omaette torustikku juhtida ja eraldi käidelda.Bioloogilised väikepuhastid on Imbkaevud, Imbväljakud, filtratsiooniväljad, biotiigid, biofiltrid, aktiivmudapuhastid, ringkanalid jt. 7.10 Kinnistu vihmavee kanaliseerimine: kasutatavad materjalid, nõuded kanaliseerimisele, süsteemide osad, ehitustehnoloogia ning nõuded sajuvee juhtimiseks suublasse. Kinnistu piires olevad pinnad (katused kaetud hoovid) kuhu sajuvesi sisse ei imbu, tuleb varustada veeneelude ja torustikuga sajuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste ega õnnetuste ohtu või uputust. Hoonesse tuleb paigaldada sajuveekanalisatsioon, mis peab olema piisavalt pikaealine ja töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud. Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse
annaabi.ee 
