Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine
päikesevalgusele? On tõestatud ka see, et sai hallitab suvel kiiremini kui talvel. Näiteks: Kui Tallinna peenleib jätta 25º kuumuse kätte, hakkab sellel hallitus tekkima 5 päeval. Hüpotees: Saiad hakkavad kiiremini hallitama soojemas kohas kui külmas kohas. Saiade puhul oleneb ka see, kui suur on õhuniiskus toas ja kas saiakott on avatud või mitte. Hüpoteesi kontrollimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega. Katseobjekte on kaks rühma, kus igas rühmas on üks saia viil. Saiaks valisin Kirde saia. Koostis: nisujahu 550, joogivesi, suhkur, pärm, margariin(osaliselt hüdrogeenitud taimne õli, emulgaator(E471)), keedusool(0,95%) 100 g toote keskmine toiteväärtus: Energia 1083,6 kJ/ 259,0 g Valgud 7,8 g Süsivesikud 51,5 g Rasvad 2,4 g Saiad on kilekottide sees(kuid kotiserv on natukene avatud), sest muidu kuivavad nad ära. Esimese rühma saiad olid temperatuuril +25ºC(seisavad laual). Teise rühma saiad olid temperatuuril +9ºC(külmkapi temperatuur).
Siis aga siirdusid nii mõnedki suurrahvad saia juurde. Rukkileib on ka eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid. Rukkileib on igapäevane toit, seda süüakse rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. Eestis leib on rukki- või nisujahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist. Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Leiva Keemiline Koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu. Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju organismile väga vajalikke mineraalaineid ( kaaliumit, magneesiumit, fosforit, naatriumit, rauda) ja B-grupi vitamiine , mida vajab inimese närvisüsteem ning nahk. Kuna inimorganismile on eriti kasulik B-vitamiinide koosmõju, siis meie praegusel stressitekitaval ajal tuleks süüa palju rukkileiba (ja seda iga päev)
1896.a. Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest?
1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest?
süüakse lavassi nagu leiba, kuid lavass võib täita ka söögiriista rolli, kui sellega ammutatakse sööginõust hautisi. Sageli keeratakse lavass ümber vürtsikate toiduainete nende mugavamaks suhu toimetamiseks. Eesti Must Rukkileib Leib on rukki- või nisu- (harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas.
Niisiis, kõrgema sordi jahu on perenaiste seas kõige populaarsem, sest küpsetised tulevad välja valged ja kohevad. Kuid parimaid pannkooke saab esimese sordi jahust. Mis aga puutub präänikutesse ja küpsistesse, siis nende jaoks sobib oivaliselt teise sordi jahu. Nisu on üks vanemaid ja levinumaid kultuure maailmas. Sealjuures on ta üks väärtuslikumaid, tähtsamaid ja enamkasvatatavaid teravilju. Enamikes riikides nimetatakse ka nisust valmistatud pagaritooteid leivaks, Eestis aga saiaks. Alates 1999. aastast kasutatakse jahu iseloomustamiseks tüübi numbrit, varasemalt klassifitseeriti jahu erinevate sortidega. Nisujahud on jagatud endospermi ja kliide sisalduse põhjal. Kliide all mõeldakse kesta, aleuroonkihti, idu kõik need tõstavad toote kiud- ja mineraalainete ning vitamiinide sisaldust. Mida kõrgem on jahu sort ja madalam tüübi number, seda rohkem on jahus endospermi ja vähem kliisid. Rukkijahu
Nii ei tohtinud kõik lõppeda.''. Sten oli põrandal masendunult. See transformeerumine oli talt käe võtnud. ''Ema?'' Sten nägi tema ema kätt tõusmas suitsust, kuid kui suits haihtuma hakkas nägi ta, et see polnud ta ema vaid mingi koletis, kes oli suremas. See oli midagi nii ebainimlikku ja jubedat, et ta ei julgenud seda vaadatagi. Rännakud ''Mul on kõht tühi.'' Kaebleb Sten.'' Kui oleks vähemalt natuke rohtu, ma võiksin selle saiaks muuta ja süüa...Sikk, Sikk, kus sa oled?'' Järsku võtab mingi maa alt tulev käsi Steni jalast kinni. ''Aita mind vend.'' ''Jälle vajusid maa alla ? Kui see jälle juhtub, jätan su maha.'' ''Aga...'' ''Mitte mingeid agasid!'' Mitu aastat on möödunud sellest koledast juhtumisest. Õnnetuses oli Sten kaotanud oma jala ja venna, kuid ohverdades oma käe sai ta Siku tagasi ja ühendas tema hinge oma verega ühe raudrüü külge
Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust
siis kui paistab kuldne kuu. Noored kuused arutavad, kellest neist saab nääripuu. Varese näärid Laps: Tead ka, vares, vanamees, et meil näärid ukse ees? Vares: Seda mina hästi tean, sest et ise pühi pean. Laps: See on tõesti ime juba Aga kus su näärituba? Vares: Näärituba metsa all sinu kodu lähedal. Laps: Tõesti sul on tuba lai. Aga kus su näärisai? Vares: Põllul üksik nisupää, see on saiaks õige hää Laps: Aga kus su pähklikott, piparkook ja süldipott? Vares: Pähklid oravate tares, kooke üldse ei söö vares. Laps: Ei söö kooke? Küll on nali Kus su näärivorst ja kali? Vares: Kaljaks vesi allikas, vorstiks kapsajuurikas. Laps: Kui sa, vares, pühi pead, kas ka näärilaulu tead? Vares: Kelle laul veel vahvam saaks Minu laul käib -- kraaks ja kraaks! Nääritaadi ootel Sõitsid saanid, sõitsid reed
annaabi.ee 
