Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik. Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked( müelliinkestaga)peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt. Sünapsi joonis Refelksikaare joonis 56. Seljaaju paiknemine, mõõtmed. Seljaajusegmendi mõiste, arv, jagunemine: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm, Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1-2. Nimmelüli kõrgusel tervikuna. Pärst seljaajust väljumist liituvad selgmine ja kõhtmine juur vastavate lülivaheliste mulkude prk.-s seljaajunärviks e. spinaalnärviks. Seljaajusegmendiks nim. seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri
*Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel osal. Arenevad puberteedieas. 95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid. *Laste ja noorukite luude suur orgaaniliste ainete sisaldus-kergelt tekivad deformatsioonid. *Eakatel luude tugev mineraliseerumine-luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht. 96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks. Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13 aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt
kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. j) Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt. 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. 147. Seljaaju välisehitus (vt joonis 148): Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel
Refleks- närvisüsteemi vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele Refleksikaar- on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud Ganglion- väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik Hallaine- närviraku kehad Valgeaine- koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis - asetseb lülisambakanalis. - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. -kraniaalselt läheb üle piklikajuks,kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena. -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks 146. Seljaaju välisehitus - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks - nimmeosas nimmepaisumuseks
Refleks- närvisüsteemi vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele Refleksikaar- on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud Ganglion- väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik Hallaine- närviraku kehad Valgeaine- koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis - asetseb lülisambakanalis. - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. -kraniaalselt läheb üle piklikajuks,kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena. -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks 146. Seljaaju välisehitus - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks - nimmeosas nimmepaisumuseks
neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. GANGLION – väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum HALLAINE – paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 147) Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 148) Seljaaju välisehitus Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis
Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. HALLAINE paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore VALGEAINE koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest GANGLION on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. TUUM on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed? Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus? Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse
70 HALLAINE – paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest GANGLION – on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed? Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus? Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse
Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. HALLAINE paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore VALGEAINE koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest GANGLION on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. TUUM on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed? Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus? Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse
annaabi.ee 
