automaatika süsteemides, sest väga palju automaatikas kasutatavad andurid arendavad väljundpingena alalispinget. Tüüpnäide: termopaar, mille välund on 10 kuni 40mV, mis vajab kasutamiseks kindlasti võimendit. Oluliseks tunnuseks alalispinge võimendile on see et alumis sagedus piir peab olema null. Ülemine sageduspiir on tavaliselt mõni kilohertz ja see peab olema nii kõrge seepärast, et võimendi peab Rakenduselektroonika 3 regeerima ka kiiretele signaali muutustele. Ülemise sageduspiiri konkreetne väärtus sõltub kasutusvaldkonnast. 1.1.3. Ribavõimendi Ribavõimendi võimendab signaale ainult teatud kindlas sagedus vahemikus. Sagedusest f1 kuni sageduseni f2
Joonis 1.1.2 Helisageduste põhisagedused on küll madalamad kui 20kHz, kuid muusikaliste helide tämbri edastamiseks on vaja võimendada ka nii nimetatud ülemhelisid. 1.2 Alalispinge võimendi Automaatikas leiab kasutamis terve rida suhteliselt nõrku alalispingesignaale, mida kasutamisel on kindlasti vaja võimedada. Taoliseks tüüpiliseks signaali allikaks on termobaar, mille signaal on 10-40mV. Selleks, et taolisi signaale võimendada peab võimendi alumine sageduspiir olema 0. Joonis 1.2.1 Samal ajal nende ülemine sageduspiir peab olema küllalt kõrge (vähemalt mõni kHz) sest alalispingelised signaalid võivad muututa väga kiiresti ja signaali muutuste kiireks edastamiseks peab võimendi sageduspiir olema küllalt kõrge. 1.3 Ribavõimendi Joonis 1.3.1 Ribavõimendi võimendab signaale suhteliselt kitsas kuid küllalt täpselt määratud sageduste vahemikus. See on f1 kuni f2 joonisel
kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.1.2). b) Alalispingevõimendid K K 0,7K0 0 Joon.1.3 fK f Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.1.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt
sidestuskondensaator ja takistuseks järgneva astme sidestus. taolise sidestusahela kasutamise mõte seisneb selles alalisvooluliselt omavahel erinevad astmed, võimaldades valida sõltumatut tööpunkti ja seda ka fikseerida. Vahelduvvoolu signaali laseb sidestuskondensaator läbi. Täpsemalt pingelang kondensaatoril sõltub signaali sagetusest ja see pärast on sideskondensaator märgatavaks takistuseks madalsageduslikes signaalides. See tõttu sõltub võimendi alumine sageduspiir kasutatud sidestuskondensaatorite mahtuvusest (võimendi ülemine sageduspiir sõltub praktilselt kasutatavate transistoride sagedusomadustest. Vaadeldava RC ahela takistuseks on järgneva astme sisendtakistus, milleks esimese astme RB1 ja RsisVT paraleellülitus, teises astmes R1,R2 ja RsisVT paraleelselt transistori kolektror takistus on skeemis selleks, et muundada kolektrorvoolu muutusi pingemuutusteks RC1 CE1 ja RE2 CE2 on tööpunkti stabiliseerimiseks
Valmistatakse väga suures standariseeritud sagedustega valikus kvartsresonaatoreid. Kui me kasutame mingit Op võimendit, siis me lisame talle tagasiside ahela, millega Elektrilises mõttes on kvarstkristall vaadeldav võnkeringina, täpsemalt järjestik määratakse võimendus tegur. Sellega on määratud võimendi reaalne ülemine võnkeringina. Kuid sellel lisandub veel kristalli elektroodide mahtuvus. sageduspiir, mille puhul tekkib võimenduse langus 3 Db. Kui me suurendame tgasiside
pealekuti ja ekraanil tekib jälgimiseks sobiv seisev kujutis. Väiksema sagedusega protsesside jälgimiseks kasutatakse pikema järelhelendusega ekraane. Eriti pika järelhelendusega ekraanidega ostsilloskoobitorusid saab kasutada kiirete, kuid väikese kordussagedusega või korrapäratute järgnevustega nähtuste jälgimiseks. Mäluga ostsilloskoopide kasutuseletulek on nende vajadust järsult vähendanud. Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllaltki kõrge. See on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele sagedustele konstrueeritud torudel kuni 1 GHz. Valmistatakse ka mitme kiirega ostsilloskoobitorusid, mida saab kasutada mitme üheaegse protsessi jälgimiseks. Mitme kiirega ostsilloskoobitorus on ühisesse kesta
Selline jagaja jagamisteguriga 2...7 võib olla realiseeritud ühe mikroskeemi baasil; oluline on tagada ühest suurem ringahela ülekandetegur. Joonisel on toodud ka mõned lihtsamad struktuuride näited sageduse jagamiseks 2, 3 ja 5 korda. Võrreldes digitaalsete sagedusjagajatega on harmoonilise signaali jagajate: ·väljundspekter puhtam, ·väiksemad on parasiitkiirgused ·väiksem tarvitatav võimsus, ·kõrgem on sageduspiir. Samas on aga nõutav LC või mõne muutüübilise võnkeringi olemasolu, elementide parameetrite täpne valik ja häälestus. Viimatitoodud analoogjagurite puuduste tõttu on digitaalsed jagurid (kus sageduspiir või mõni muu kaalutlus seda võimaldab) analooglahendusi välja tõrjumas. 5.3.1.Üldised võimenduse automaatreguleerimise (AVR) põhimõtted- Vaatlesime varemalt mõningaid näiteid automaatse võimenduse reguleerimise kohta. Üldisemas plaanis kasutatakse
anname esimesse sisendisse positiivse signaali, siis hakkab suurenema VT1 kollektori vool ja ka vool tegurist. Kui me kasutame mingit Op võimendit, siis me lisame talle tagasiside ahela, millega läbib emitter takistuse. Emitter takistusel tekkib pingelang, mille pluss on suunatud VT2 emitterile, see määratakse võimendus tegur. Sellega on määratud võimendi reaalne ülemine sageduspiir, mille puhul on samaväärne teise transistori sisendpinge vähenemisega, ning see toob kaasa teise transistori kollektor tekkib võimenduse langus 3 Db. Kui me suurendame tgasiside ahela muutmisega võimendus tegurit, voolu vähenemise ja väljund pinge tõusu. Järelikult on esimese sisendi toime mitte inventeeriv, sest siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest
Helisagedusvõimendid on ettenähtud helisageduslike signaalide võimendamiseks ja sellest tulenevalt on nende sageduslik tööpiirkond umbes 20Hz 20kHz, sõltuvalt kasutusalast ja heli taasesituse kvaliteedi nõuetest (joon.7.2). b)Alalispingevõimendid f f K K 0,7K0 K0 JOONIS 7.3. Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille signaaliks on suhteliselt nõrk alalispinge nagu näiteks termopaar, mis sõltuvalt
K K 0,7K0 0 fK f JOONIS 7.3. Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada. Võimendi peab suutma reageerida ka nendele kiiretele muutustele ja selleks ongi vajalik suhteliselt kõrge ülemine sageduspiir (joon.7.3). Alalispingevõimendid kasutatakse eelkõige automaatikas, kuna on terve rida andureid mille
alates sagedusest 10...20 Hz. Väiksema sagedusega protsesside jälgimiseks kasutatakse pikema järelhelendusega ekraane. Eriti pika järelhelendusega ekraanidega ostsilloskoobitorusid saab kasutada kiirete, kuid väikese kordussagedusega või korrapäratute järgnevustega nähtuste jälgimiseks. Mäluga ostsilloskoopide kasutuseletulek on aga nende vajadust järsult vähendanud. Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllalt kõrge. Ta on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Suurtel sagedustel jõuab hälvituspinge juba muutuda selle aja vältel, mille kestel elektronid on hälvitussüsteemis. Praktiliselt avaldub kirjeldatud nähtus elektronkiiretoru tundlikkuse vähenemises kõrgematel sagedustel Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele
annaabi.ee 
