Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole
Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem Viimasüsteem algab juba aatsinustest, kus tsentroatsinoossed rakud moodustavad lülijuha intra-atsinaarse algusosa - vooderdab ühekihiline kuupepiteel Maks Hepar Maksa verevarustus
6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad
langetades luukoe Ca++ sisaldust. Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. 18. Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid Käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs (glandula pinealis ehk corpus pineale ehk epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini. Käbikeha tähtsamaiks sekretatsiooniprodutiks on hormoon melatoniin, mille toimet veel ei teata. Teatakse vaid, et melatoniini sünteesi pidurdab valgus ja stimuleerib pimedus. Ta on pimeduse hormoon. See tähendab: häbi ja surma hormoon. Asub samuti peaajus.
- soole obstruktsioon e sulgus tekib kui sisaldise liikumine on mehaaniliselt takistatud (liited, kivid); soole peristaltika tugevneb sulgusest kõrgemal; rõhk sooles tõuseb ja pt-l võivad tekkida valud; kestval olukorral võib in surra. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas PANCREAS ● Paikneb peamiselt epigastriumis, ristipidiselt kõhuõõne tagaseinal, mao taga, L1-2 kõrgusel, komakujuline, sagarikulise ehitusega, 16x4x2cm, 70-80g, kahvatu hallikasroosa. ● Läbib kõhunäärmejuha, mis avaneb duodeenumispapilla Vateri´l koos ühissapijuhaga, mille suudmes on m. sphincter Oddi. ● On nii eksokriinne(toodab kõhunäärmenõret/mahla, seega vaadeldakse koos seedesüsteemiga) kui endokriinnenääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed) ● Osad: pea, keha, saba
saadud kaltsiumi imendumist verre D vitamiini aktiveerides, soodustab ka fostaatioonide vabanemist luukoest ning nende eritumist uriiniga............... --- Kõige väiksem endokriinnääre- 0,1g KKN alatalitlus (PTH ↓) vere Ca2+↓ = krambid D-vitamiini puudus → Ca2+ imendumishäire = rahhiit lastel või osteomalaatsia täiskasvanutel KKN ületalitlus (PTH↑) = luuhõrenemine ja -murd; uriiniteede kivid --- 11. Harknääre e. tüümus: • kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. • eristatakse kolm sagarat : kaelasagar, vahemine sagar, rindkeresagar • Tüümuse sagarik koosneb: koorest (Cortex) ja säsist (Medulla). tema ülesanded: • Mõjutab organismi kasvu ja arengut • Tema juuresolek on vajalik teiste hormoonide mõju realiseerimiseks • Reguleerib immuunsüsteemi arengut • Tõstab organismi vastupanuvõimet 12. Pankreas e. Kõhunääre, hormoonid, nende ülesanded Langharsi saared (2-3g) • A-rakud toodavad GLÜKAGOONI:
Kaela piirkonnas paiknevad tubuloalveolaarsed näärmed, mis toodavad sekreeti sapi lahjendamiseks. Lihaskest koosneb tsirkulaarsest ja longitudinaalsest kihtidest. Kihid moodustuvad silelihasrakkude kimpude võrgustikust. Eriti tugev on lihaskest sapipõie kaelaosas, kus koos sapijuha lihaskestaga moodustatakse sapipõie sfinkter. Silelihasrakkude kimpude vahel asuvad koheva sidekoe kihid. Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks
Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis Klassikalise maksasagariku nurkades sagarikevahelises sidekoes paiknevad maksatriaadid Maksatriaadi moodustavad interlobulaarveen, interlobulaararter ja sagarikevaheline sapijuhake KÕHUNÄÄRE Kõhunääre e pankreas on selgesti väljendunud sagarikulise ehitusega elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre, pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre (toodetakse seedeensüüme) Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust (sünteesitakse hormoone) Heledate endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi saarte nimetust
annaabi.ee 
