Aastal 1835 esitas ta idee - piltlikult öeldes, pikendada Londoni Bristoli raudteeliini üle Atlandi, milleks projekteeris ja ehitas Great Westerni. Järgnesid laevad, millest igaüks oli oma aja suurim ja tehniliselt teedrajav. 1843. a valminud Great Britain oli maailma esimene teraskere ja sõukruviga ookeanilaev 102 m pikkune 1100 kW peamasinaga laev arendas 12-sõlme kiirust, mis lubas ookeani ületada 2 nädalaga. Kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni olid aurulaevadel, v.a sadamapuksiirid ja väiksemad lühisõidulaevad, ka abipurjed. Alles sajandivahetuseks loobuti neist lõplikult. Sel ajal algas ka laevade kiire spetsialiseerumine. Ilmusid uued, varemtundmatud sõja- ja tsiviillaevade tüübid, nagu sõjalaevadest näiteks soomuslaevad, kerge- ja raskeristlejad, miinilaevad, torpeedopaadid, allveelaevad jne. Tsiviillaevade osas oli kõige tähelepanuväärsem reisilaevade kui täiesti uue laevatüübi tekkimine.
võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva- del, matkelaevadel, parvlae- vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes
Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1). Näit. mõned sadamapuksiirid ja puistlastilaevad (Joon. 3.2.). Joon. 3.1. Joon. 3.2. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes
2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt
kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks
Väidetavasti on see interaktsiooninähtuse kõige sagedamini kogetud vorm. Interaktsioon praktikas Siiani oleme vaadelnud interaktsiooni kui enamike meremeeste poolt küllalt harva kohatavat nähtust. Paljud ei ole seda üldse kohanud. Siiski on praktikas olemas teatud juhud, mille puhul interaktsiooni kogetakse sageli. Vaatleme neid põgusalt. Sadamapuksiirid ja lootsikaatrid Sadamapuksiirid ja lootsikaatris, tulenevalt nende poolt tehtava töö iseloomust, peavad suure osa oma tööajast olema teiste laevade vahetus läheduses. Interaktsioonist tulenevad ohud on tavaliselt küllaldaselt mõistetud ja tunnustatud, eriti töötamisel suurte laevade vööri piirkonnas. Selles piirkonnas võivad puksiirid kogeda neid laeva vööri ette risti pöörata püüdva jõumomendi olemasolu. Tänapäeva traktor- ja ja ahtri asimutaalkäituritega puksiirid
annaabi.ee 
