1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas,
Väiksemad linnad kuulusid läänistatud aadliperedele. Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Uued kaubandusolud lubasid areneda sadamalinnadel ning seetõttu kiratsesid sisemaalinnad. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, et leevendada konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeesete ülempiir. Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga.
1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel. Olulisemad olid Tallinn ja Narva. Tartu tähtsus hakkab tõusma alles 1632 kui asutatakse ülikool. Peamisteks kaupadeks kujunesid teravili ja lina, mida veeti Eesti sadamate kaudu. Tekkisid ka manufaktuurid, mille keskuseks oli Narva. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas
vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Oli veel abitegu. 16951697 oli Suur Nälg. ·Linnad ja kaubandus aktiivne majandustegevus oli pea ainult sadamalinnadel. Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega. Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eestija Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium
Klaasitööndus Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal Metallitööndus vaseveskid Narvas Paberitööndus Tallinna paberimanufaktuur 13. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. Rootsi aeg mõjus majanduslikule arengule halvasti, kuna: 1) Ei osaletud enam aktiivselt väliskaubanduses. Uued kaubateed ja -olud lasid areneda vaid sadamalinnadel ning seetõttu ei arenenud enam sisemaa- alad. 2) Reduktsiooni tulemusel aadlikke majanduslik olukord halvenes. 14. Luteri kiriku seisund Rootsi võimu esimestel aastatel. Rootsi võimu jõupingutused luteriusu kindlustamiseks. Nõiad, nende karistused. J. Jheringu ja H. Samsoni tegevus luterluse kindlustamisel. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium (-kirikuvalitsus ja kohtuorgan)
1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask,
Neil keelati põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest. Seda kasutasid agaralt rannikualad asustanud vene talurahvas, kellele see sai peamiseks elatusallikaks. Vähenes mesinduse osatähtsus. (võrreldes keskajaga) Linnad ja kaubandus: 17.sajandi suure muutusena tuli asjaolu, et aktiivse majandustegevuse võimalus oli vaid sadamalinnadel. Niisiis oli 17. sajand õitsengu ajaks Narva linnale, ja oma au suutis säilitada ka Tallinn. Ebasoodsaks muutus aga Tartu seisund. Väljaveona omas tähtsust veel Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Keskajal olid linnad üsna iseseisvad kujundamaks oma majanduse korraldamisel. Nüüd aga tegi riik oma huvides üha enam ettekirjutisi. Oma linnaõiguslikult iseseisvuse säilitas vaid Tallinn. Narva sõltus aga enamasti Rootsi võimudest.
annaabi.ee 
