keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha Gradola nimega, kuid koopas käimist välditi. Väidetavalt olla seal elanud nõiad ja koletised. Sinise Koopa ilu kirjeldasid 1826.a. Saksa kirjanik August Kopisch ja tema sõber Ernst Fries, kes sinna sisse ujudes uskusid, et olid avastanud seniteadmata
koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda külastas Peeter I Tallinnat 1723. aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele, kus ta viibis Paldiskit külastades
Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. Peale sissekäiku asus esimene õu. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Näited: Amoni tempel Karnakis Amoni pühamukompleksi ehitised on paigutatud piki pühamut Niiluse-äärse sadamakoha ja naabruses asuva Luxori templirajatisega ühendavaid protsessiooniteid. Amoni tempel on ehitatud aastatel 1530-323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa-alale. Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali; ehitise sisse paidetud altariruumis hoiti looja-jumal Amoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste. Eeshoovis asus Taharka kiosk, kus toimusid avalikud tseremooniad,
Aktiivne pank Hääbuv pank Vana pank Murrutuslava Kuhjevorm Kuhjevormi kulutus Rohukamar Settevool Sadamakoha valikuks vajalikud uuringud. Majandus-poliitilised (raha, projektid) Geodeesia eriti merepõhja sügavused (ntks kas vaja süvendada) Geoloogia ja geotehnika (ntks mis setted) Navigatsioon (meremärgid jne)
kaasa mõisa ja talumajanduse laostumise. Pärast sõda säilis orjuslik kord, mis olukorra veel halvemaks. Maa aadel säilitas võimuõigused, tema kätte jäi politsei ja kohtu õigused. Aadlikele tagastati isegi nende mõisad, mis Rootsivalitsus neilt ära võttis. Rootsi ei olnud täielikult kadunud ja seepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonile. Venemaal oli juba küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas sadamate ja paaside rajamist rannikule. Peeter I sai vägahea sadamakoha tänu Tallinna vallutamisele. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ja juhatanud ehitustöid. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust, rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinna, Narva ja Pärnu. Tallinna sadama ainsaks miinuseks oli see, et sadam külmus talveks kinni. Peeter I tahtis, aga sadamat mis ei külmuks, sellise koha leidis ta praeguse
laostumise. Olukorra tegi halvemaks ka see, et säilis pärisorjuslik kord. Maa aadel säilitas võimuõigused, tema kätte jäi kohtu ja politsei õigused. Aadlikele tagastati isegi need mõisad, mis Rootsi valitsus oli neilt ära võtnud. Rootsi ei olnud täielikult kapituleerunud ja seepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonidele. Venemaal oli juba olemas küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas baaside rajamist rannikule. Tallinna vallutamisega sai Peeter endale väga hea sadamakoha. 1714. aastal alustas Peeter Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ehitustöid 4 juhatamas. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust. Rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinnasse, Narvasse ja Pärnusse. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel. Sellise
Sama suurejooneline on ka Ramassum Teeba juures, mis on ehitatud Ramses II poolt (Vaga 2000). Luksor oli jätkuks keskmise riigi teeba arhitektuurile, mille esimene võidukäik algas Amenthop II ajal (Plazy 2002). Amoni tempel Karnakis 5 Amoni pühamukompleksi ehitised on paigutatud piki pühamut Niiluseäärse sadamakoha ja naabruses asuva Luxori templirajatisega ühendavaid protsessiooniteid. Amoni tempel on ehitatud aastatel 1530323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maaalale. Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali; ehitise sisse paidetud altariruumis hoiti looja jumal Amoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste. (Maass jt 2004)
See tõi kaasa mõisa- ja talumajanduse laostumise. Olukorra tegi halvemaks ka see, et säilis pärisorjuslik kord. Aadlikele jäid võimu-, kohtu- ja politseiõigused ning neile tagastati isegi need mõisad, mis Rootsi valitsus oli neilt ära võtnud. Rootsi ei olnud täielikult kapituleerunud ja sellepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonidele. Venemaal oli juba olemas küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas baaside rajamist rannikule. Tallinna vallutamisega sai Peeter endale väga hea sadamakoha. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ehitustöid juhatamas. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust. Tallinnasse, Narva ja Pärnusse rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid. Tallinna sadama ainsaks puuduseks oli see, et ta külmus talveks kinni. Peeter otsis aga sadamat, mis ei külmu talvel. Sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu tsaari kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama
aastal allveelaeva Lembit ja 2001. aastal patrullkaatri Grif võrra. 2004.a. anti üle Mereväest käigust maha võetud miinitraaler Kalev. Lisaks nendele suurtele alustele kuulub muuseumi kollektsiooni mitmeid väiksemaid purjepaate, mootorpaate, jääpurjekaid. Aastate jooksul Eesti Meremuuseum on tekkinud esinduslik laevade kogu, mille vastu tuntakse ka suurt huvi ning vajadus neid ka efektiivselt hooldada ja eksponeerida. Laevade arvu kasvuga on pidevalt olnud probleemiks neile korraliku sadamakoha leidmine, kus oleks tagatud nii muuseumlaevade ohutu säilimine kui ka eksponeerimisvõimaluste tagamine külastajatele. Aegade jooksul on laevad kasutanud erinevaid kaikohti ning alates 2004.a. sügisest on aga kõik koondatud ajaloolisse Lennusadamasse (ehitati 1915.a.), millest saabki tulevikus muuseumilaevade sadam ning ühtlasi ka koht vabaõhuekspositsioonile. Aurik-jäämurdja Suur Tõll ex. Tsaar Mihhail Fjodorovits 1914 - 1917, ex Väinamöinen 1918 - 1922, ex
aastal patrullkaatri Grif võrra. 2004.a. anti üle Mereväest käigust maha võetud miinitraaler Kalev. Lisaks nendele suurtele alustele kuulub muuseumi kollektsiooni mitmeid väiksemaid purjepaate, mootorpaate, jääpurjekaid. Aastate jooksul on tekkinud esinduslik laevade kogu, mille vastu tuntakse ka suurt huvi ning vajadus neid ka efektiivselt hooldada ja eksponeerida. Laevade arvu kasvuga on pidevalt olnud probleemiks neile korraliku sadamakoha leidmine, kus oleks tagatud nii muuseumlaevade ohutu säilimine kui ka eksponeerimisvõimaluste tagamine külastajatele. Aegade jooksul on laevad kasutanud erinevaid kaikohti ning alates 2004.a. sügisest on aga kõik koondatud ajaloolisse Lennusadamasse (ehitati 1915.a.), millest saabki tulevikus muuseumilaevade sadam ning ühtlasi ka koht vabaõhuekspositsioonile. Aurik-jäämurdja Suur Tõll ex
annaabi.ee 
