kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm ) Kirjeldus Angerjad on piklikud kalad, kelle pikkus ulatub 5sentimeetrist ühelõualistel angerjatel kuni 3.75meetrini hiigelmureenidel. (http://en.wikipedia.org/wiki/Eel#Suborders_and_families )Eestis jääb angerja pikkus emastel 110sentimeetrini ning isastel vaid 50sentimeetrini. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Angerjatel pole kõhuuimi ning paljudel liikidel puuduvad ka rinnauimed. Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas) Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest. Eestis kasvavad 10...11 aastaga emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Eestis püütud suurim emane oli 5,3 kg. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Toitumine Enamik angerjaid on röövkalad. Oma saakloomi valivad nad vastavalt isendi
· Kõik imetajad hingavad kopsudega. · Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). · Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. · Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie. Hallhüljes 5. Kuidas kalad vees liiguvad? · Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks: 1.VOOLUJOONELINE KEHA väike veetakistus 2.SUHTELISELT PAINDUV KEHA aitab edasi liikuda 3.UIMED sabauimega lisab kala hoogu, selja-, kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks. 4.UJUPÕIS aitab liikuda üles- ja alla. VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q Latikas 6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad? · Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad. · Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates. · Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees
maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Tema ladinakeelne nimi on musculus tähendab lihaseline, kuid juhtumisi ka hiirekest. Vaala paks nahaalune rasvakiht väldib soojuskadu ja muudab keha voolujooneliseks. Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on naha parasiitide kahjustused. Vaala saba lõpeb rõhtsa sabauimega, mida ta ujudes ülesalla liigutab. Isane sinivaal võib olla kuni 25 m, emane kuni 30 m pikkune. Kaal võib olla 80 000130 000 kg. HINGAMINE Et kõik vaalalised hingavad kopsudega, peavad nad aegajalt veepinnale tõusma, et õhku hingata. Vastsündinud vaal peab mõne minuti jooksul pärast sündimist õppima tõusma pinnale hingama, vastasel korral ta upub. Hingamiseks ujub poeg veepinnale emalooma kõrvale. Vaala poeg tõmbab
kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. · Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. · Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala kehalt jäljeltult maha. Kokkuvõte · Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm. · Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga ja läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. · Keha on enamasti külgedelt kokku surutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. · Ning nende kehakuju erinevused peegelduvad nende elupaikades, ning neil on kujunenud isikupärane keha,mille järgi on võimalik omavahel kalu eristada. Kasutatud kirjandus: E. Pihu ; ,,Meie kalad olelusvõitluses" ;Zero Gravity OÜ kirjastus ,,Kalastaja Raamat"; Tallinn 2006; lk 42-47. E. Pihu; ,,Matk kalariiki"; Valgus; Tallinn 1987; lk 27-35. I
Jõevähk on veeökosüsteemide tasakaalustaja: tema kadudes väheneb veekogude liigirikkus ja halveneb bioproduktsiooni kvaliteet. Ent pidades silmas asjaolu, et jõevähk on kadunud või kadumas suures osas tema kunagisest areaalist, vajab ta esmajoones kaitset kui ohustatud liik. Koorikuga mageveeloomake.Vähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha ehk lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Kasvades peab vähk pidevalt vahetama koorikut. Jõevähk eelistab elupaigana kõva põhjaga ojasid, jõgesid ja järvi, kus leidub varjepaiku ning ka vesi on hea: vähk vajab puhast, hapnikurikast vett, mis sisaldab keskmisel määral lupja. Veekogu temperatuur ei tohi olla alla 12 kraadi ega üle 25 kraadi. Eestis on paremini säilinud jõevähi asurkonnad Saaremaal ja üksikutes Lõuna-Eesti järvedes. Teistes piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb
( E. Pihu ,,Meie kalad olelusvõitluses") 31 Pilt 25 . Kalade välimuse muutused kudemisajal.(E. Pihu ,, Meie kalad olelusvõitluses") 32 KOKKUVÕTE Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm.Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga ja läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad( lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt ,, kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi
Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek S. KÜÜNISKABJALISEDVäikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. S. LONDILISED Aafrika ja India elevant. Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant S. MERIVEISELISEDVee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong S. NAPIHAMBULISED Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega. Nende keha ülemist poolt kaitsevad tugevad sarvplaadid. Sgk sipelgaõgijad – hambad puuduvad. toituvad sipelgatest ja termiitidest. Kaetud karvadega. Kohastumusena toitumisviisiga on neil pikk peenike koon, kleepuv pikk keel ja tugevad
tenrek 16.3.9.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised (Hyracoidea) Väikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. 16.3.9.2.2.5. Selts: Londilised (Proboscidea) Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant 16.3.9.2.2.6. Selts: Meriveiselised (Sirenia) Vee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong 16.3.9.2.2.7. Selts: Napihambulised (Xenarthra) Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega. Nende keha ülemist poolt kaitsevad tugevad sarvplaadid. Sgk sipelgaõgijad hambad puuduvad. toituvad sipelgatest ja termiitidest. Kaetud karvadega. Kohastumusena
Praegu ulatub tema levila Lääne-Euroopast Leeduni. Vähid on suurimad liikuvad mageveeselgrootud. Vähi kest e. koorik koosneb peamiselt anorgaanilisest kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). See lubjaga tugevdatud kitiinkest kujutab endast välisskeletti, millele kinnituvad lihased. Vähi keha koosneb 19st kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha e. lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Vähid kasvavad kestudes. Kestumise lähenedes vana koorik pehmeneb, kuna vähid salvestavad temas sisalduva lubja maos asuvatessse vähikividesse. Uus koorik on nahkne ja pehme, ta kõveneb kui vähk siirdab kaltsiumi vähikividest uude kesta. Vähid on võimelised koos kesta vahetusega taastama e. regenereerima ära murdunud jäsemeid. Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast
annaabi.ee 
