Pesa koosneb samblast ja rohukõrtest. Kurnas on 6....9 muna, mis on valged, roostepruunide pisilaikudega. Haudevältus on 13....15 päeva. Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesa hoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga 1,2....1,6 aastat . Maksimaalne eluiga 10aastat ja 4 kuud. Sootihane piirab sega-ja lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Sabatihane Suuruselt Eoroopa pisimaid linde. Iseloomulikuks tunnuseks on pikk saba. Tuule käes võngub saba harakalikult üles-alla, kui lind ise osavasti okstel turnib. Toiduks väikesed putukad ja ämblikud; linnumajatoidukesi ei külasta. Meisterlikult ehitatud pesa on väljast kaetud samblikega, sissepääsuava asub küljel. Sabatihase pere on väga arvukas, kuni 13 hinge, kes kasvades paisutavad pesaseinad rebenema. Tekkinud aukudest torgatakse siis sabad välja. Pesitseb
................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)................................................................................................. 8 Kukkurtihane (Remis Pendulinus)................................................................................. 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus)........................................................................................ 10 Eesti linde mõjutavad tegurid....
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja
Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Tal on lai valge kuklalaik. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka okaspuude seemneist. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Tema saba on niisama pikk kui terve keha koos peaga, sageli isegi pikem. Sabatihase laul on hõbeselge ja helisev "tlililili". Talvel hulgub sabatihane võsades ja hõredates metsades, tulles sageli ka linnaparkidesse ja -aedadesse. Sabatihase pesa on üks kõige viimistletumalt ehitatud linnupesi. Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest
Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
(musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets-
isendite vahel domineerima pigem konfliktid ja võitlus kui abistamine ja ohvrimeelsus. Abistamine ja altruism loomadel – Peale agressiivsete konfliktide vältimise esineb loomadel aga tihti ka otsest koostööd, liigikaaslaste abistamist ja isegi ohvrimeelsust ehk altruismi: šimpansid jagavad leitud puuvilju oma karjakaaslastega; paljudel linnu- ja imetajaliikidel (sabatihane, suitsupääsuke, hunt jt) on abistajad, kes aitavad pesitseval paaril nende järglasi kaitsta ja toita; kolooniatena pesitsevatel liikidel hoiatavad kiskjat märganud isendid kolooniakaaslasi; paljudel lindudel esineb kiskja üheskoos ründamine ehk mobing ; ühiseluliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad jt) koloonia tuhanded kuni miljonid liikmed loobuvad sigimisest ja pühendavad kogu oma elu üksnes ühe või väheste suguisendite (nn kuninganna) poolt toodetud järglaste
annaabi.ee 
