Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes · Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir · Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. · Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Kivisisalik · Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik. · Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Rästik · Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Vaskuss · Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm.
b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-103 c) eetsirandmeline seisutunnus on see kui kabjad on ettepoole. d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172 Kere põikpikkus..176 Rinna ümbermõõt...196 Kämbla ümbermõõt...22,5 Kämbla koormuse indeksi valem on.. kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) 8. a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nim. sääreks b) kannaliigesest allapoole. pöid c) kui suur on märgis/laik- laik on üle 10 cm d) harilik lauk on: 3 sõrme e) võik,kõrb 9. a) 3,5 aasatselt 10.
täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel. Laudjas langeb tugevasti sabajuureni , nimeta kuju -luip. LK 2 7. Hobuse 4 põhimõõdet on (ja täpsusklass) a) turjakõrgus (tk, täissentimeetrites) b) kere põikpikkus kepiga (kppk, täissentimeetrites) c) rinnaümbermõõt (rü, täissentimeetrites) d) kämbla ümbermõõt (kü, +/-0,5cm) e) Kämbla koormuse indeksi valem on (kehamass,kg) jagada (kämbla ümbermõõt,cm) 8) a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nimetatakse sääreks
..4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
· laudja laius (ll2) - mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; · laudja pikkus (lp) - mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; · kere põikpikkus lindiga (kppl) - õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; · kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel; · Sigade: kere pikkus (kp) - mõõtlindiga otsmikukandist kuni sabajuureni; · rinnaümbermõõt (rü) - esijalgade tagant ümber rinna; kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel Kehamass (kg) = (kp x rü2) : 13781 (cm) · Hobuste : turjakõrgus (tk) - mõõtkepiga turja kõrgemast punktist maapinnani; · kere põikpikkus (kppk) - mõõtkepiga õlaliigese esi- ja päranuki tagapinnani; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna;
seega välja arvatud), kellest 38 (59%) moodustavad pisiimetajad. Kui palju on Eestis seni veel avastamata pisiimetajaliike, seda pole võimalik öelda; kuid iga 10-aastase uurimisperioodi vältel avastatakse meil 1--2 uut liiki juurde. (http://www.hot.ee/pisiimetajad/NR3.HTM) Juttselg- hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
ja päraluunuki tagapinna vahe; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümebr rinna; kehamass kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel. sigade mõõtmed: eestis pole kehtestatud nõuet sigu mõõta ei hindamisel ega tõuraamatusse võtmisel. üldiselt on küllalt tähtis teada järgmisi mõõtmeid: kere pikkus (kp) mõõtlindiga otsmikukandist kui sabajuureni; rinnaümbermõõt (rü) esijalgade tagant ümber rinna; kehamass kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel. Lammaste mõõtmed: lammaste mõõtmist tõuaretuseeskirjad ei seadusta. lambaid vaid kaalutakse sünnil, võõrutamisel ja hindamisel. Hobuste mõõtmed: turjakõrgus (tk) mõõtkepiga turja kõrgeimast punktist maapinnani; kere põikpikkus (kppk)
15.Vastsündinu ja piimavasikate pidamine Vasikaid ei tohi pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetavad vasikad, keda võib lõastada korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ajaks. Üksiksulus tohib pidada kuni 8 nädala vanuseid vasikaid(v.a. veterinaarsed kaalutlused). Vasika üksiksulu laius peab olema vähemalt võrdne vasika turja kõrgusega ja pikkus vähemalt võrdne 1,1 kordse vasika pikkusega mõõdetuna nina tipust sabajuureni. Kuni 2 nädalase vasika individuaalsulu pikkus on 1,20 m, laius 0,8 m; 3-8 nädalastel vastavalt 1,6 m*0,9 m. Vasika üksiksulul, välja arvatud haigete loomade eraldamiseks kasutatavad sulud, ei tohi olla umbseid vaheseinu. Seintes peavad olema avad, mis võimaldavad loomadel üksteist näha ja tunda. Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab vaba põrandapinda selleka kasutatavas ühissulus olema vähemalt: · <150 kg vasika kohta 1,5 m²
annaabi.ee 
