Tekkis nn. keldriluugi effekt. Poosid olid suvalised. Hakati tegema natüürmorti. Oluline oli liikuvus ja elujõulisus. Flaami. Põhi tegija oli Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck. Van Dyckil olid olulisemad paraadportreed. Sellisel pildil pidi inimene olema suursugune, meeldiv ja täiuslik. Flaamlased tegid pilte ka lihtrahvast. Tegijad olid lihtrahva joonistamisel A.Brouwer (koomilised pildid tal.rahv. pidudest) ja J.Jordaenss (liialdatud ja robustsed pildid talup.-st) Hispaania. Diego Velazques. Ta oli Hisp. õukonna kunstnik. Maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks
võimaluse. Minu meelest oli Balti kett väga otstarbekas ja hea meeleavaldus. Balti riigid tahtsid omale vabat riiki, nad ei tahtnud kellegi pinge all olla. See meeleavaldus aga ühendas kõiki Balti riike, kõik said tunda kui ühtsed nad on ja tegelikult me olemegi, me oleme kõik samaväärsed. Igaüks meist tahaks olla vaba ja seda tahtsid ka Balti riigid. Balti kett mõjutas kõike väga palju ja lõpuks ju saavutatigi iseseisvus. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Ühendades käed, tunneme me seda energiat ja ühtsust mis kõigist läbi voolab ja seda oli seal lausa miljonites kordades. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu
Iseseisvuse mekk veel suus nähti taas võimalust moodustada Laura Huik oma riik. Leiti võimalus näidata meelsust rahvakogunemistel ja ühistel üritustel. Ühtsustunne tõusis tänu isamaaliste laulude laulmisele ja meeleavaldustel käimisele. Rahvas oli taas võimeline võitlema koos ühise eesmärgi nimel. Heideti selja taha isiklikud huvid ja ületati hirmud. Usuti rahva ühtsusse ja lõpuks saavutatigi edu. Praegu elame me rahu ajal ning rahvustunne ja patriotism on taas tagaplaanile jäänud, kuna meid ei ähvarda selge oht. Ükski riik ei ole plaaninud meid rünnata või vallutada. Me tunneme endid päris kindlalt, sest kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Eesti rahva püsimajäämiseks oleks meil praegu tarvis rohkem kui eales varem rahvuslikku liikumist. Eestlasi ei ohusta mitte võõrvõimu pealetung vaid globaliseerumine, mis võib saada meiesuguse väikerahva jaoks saatuslikuks
saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamist, et neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks, kui mõni suurriik sõjas kokku variseb. Näiteks meie oma riik Eesti sai välja kuulutada iseseisvuse, just I maailmasõjas kaasnenud segaduse tõttu ning kasutas tekkinud olukorda õigesti ära. Nõukogude Venemaa alustas 28. novembril 1918. aastal pealetungi üle Eesti piiri Narvas ning et kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust sõdis Eesti neile edukalt vastu. Edu saavutatigi, kuna Venemaa oli I maailmasõjast kurnatud ning nõrgaks jäänud. Samamoodi käitusid veel mitmed väikeriigid, sest I maailmasõda aitas kaasa rahvaste iseseisvumisele. Seda võib pidada vägagi positiivseks, et suurriikide varemetele tekkisid väikesed rahvusriigid. Kõige suuremaks võitjaks võib pidada riike, kes sõdisid Antanti poolel, sest just nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt
asulates 24. Veebruar võtsid eesti rahvuslased üle võimu Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts 25. veebruar hõivasid aga linna Saksa väed ja Eesti riigivõim ei saanudki oma valitsemist teostama hakata Mitmed Eesti poliitikud vangistati, mindi põranda alla või põgeneti Põgenejatest moodustus Eesti välisesinuds, kes hakkasid taotlema riigi tunnustust Antandi poolt 1918. aasta saavutatigi Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustus Eestile 9. Saksa okupatsioon Eestis 1918. Algas juba Lääne-Eesti saartel 1917.aasta sügisel, enne oktoobripööret 1918. Aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriosa, kehtestati sõjaväeline valitsus Vangistati palju eesti poliitikud, põgeneti ka välismaale Taastati baltisaksa aadlike privileegid Püüti luua Saksa Keisririigiga ühenduses olevat Balti hertsogriiki 1918
kaitseksid. Sõda kestis 10 kuud ja sõjas langes mõlemalt poolt üle miljoni inimese. Prantslased suutsid pealinna kaitsta. Verduni lahinguga peaaegu samal ajal toimus Somme'i lahing, kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. PrantsuseInglise väed aga ei suutnud Saksa rinnet murda ja edutult lõppes ka inglastele 1917.aasta tankirünnak Cambrais linna lähistel. 1914.aastal oli Venemaa peaeesmärk vallutada IdaPreisimaa. Alguses saavutatigi edu, kuid Tannenbergi lahingus langes üks kahest Vene armeest. Austria väed aga sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel ei toimunud positsioonisõda. Sellega arvestades tahtis Saksamaa 1915.aastal Venemaa lõplikult purustada, kuid esialgne edu ei toonud kaasa läbimurret. Samal aastal stabiliseerus rinne RiiaDaugavpilsPinskTsernovtsõ joonel. 1917.aastal toimunud Veebruarirevolutsiooniga kukutati tsaarivalitsus ja sellele järgnenud Ajutine Valitsus täitis edutult liidukohustusi
Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, seda olukorda püüdsid ära kasutada eesti rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27] Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike
õigustest Hiina Idaraudteele viisid 1929. a. suhete katkemisele kolmeks aastaks Nõukogude Venemaaga. 1931. a. tungisid Kirde-Hiinasse (Mandzuuriasse) Jaapani väed, 1932. a. ründasid Jaapani sõjalaevad Shanghaid. 1935. a. Loode-Hiinas moodustunud eritsoonis aktiviseerus Hiina kompartei tegevus. Siin pürgis võimule Mao Zedong. Ka Rahvusliku Rahvapartei ridades puudus üksmeel. Pahempoolsed rühmitused pooldasid läbirääkimisi kommunistidega. Mingi kokkulepe saavutatigi, kuid see oli võrdlemisi habras. Mao Zedongi rühmitus jäi truuks riigivõimu haaramise eesmärgile. Kui Jaapani väed tungisid 1937. a. suvel Põhja-Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda (1937-1945), siis tuli vastupanu pearaskus võtta endale Nankingi valitsuse vägedel. Tunda andis hilinemine armee moderniseerimisega, relvastuse vähesus ja Hiina Punaarmee passiivsus. Juba sõja esimestel aastatel õnnestus jaapanlastel hõivata suured territooriumid,
Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa aitama militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua. ARPANETi nimetatakse interneti eelkäijaks. 1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil 1972: ARPANETi avalik demonstratsioon; esimene otspunktide vaheline protokoll (NCP);
usuteenimist ja riituste täitmist, usuteaduse arendamist, kirikukorraldust (korraldust konfessioonide kaupa), suhtlemist teiste organisatsioonide ja riigivõimudega. -------------------------------------------------------------------------------------------- N.Liidus praktiseeriti moodustamisest alates laialdaselt nn "sisseimbumist" vene õigeusu ja teiste konfessioonide kirikuametitesse, kusjuures J.Stalini võimuperioodil saavutatigi täielik kontroll vene õigeusu kiriku valitsemise osas. Pärast N.Liidu kokkuvarisemist selgus, et paljud õigeusu kiriku tippjuhid töötasid KGB heaks, veelgi enam - ametissemääramised toimusid KGB kooskõlastusel. ****** TEEMA 8. PÕHIMÕISTED: Kohalik omavalitsus: kogukondlik ning riiklik teooria, kohalik kogukond (küla- ning linnakogukond); kohaliku omavalitsuse universaalsed tunnused: territoriaalsus, autonoomsus,
annaabi.ee 
