Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saatusekaaslased" - 9 õppematerjali

Mis on elu mõte
16
pptx

Mis on elu mõte?

Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer  Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme saatusekaaslased siinses põrgus ning vajame ennekõike armastust, kaastunnet, abi ja arvestamist. Moraali alusprintsiip on: ära tee kellelegi haiget; aita igaühte, keda saad. Nii ei jõuta küll tahte täieliku eitamiseni, kuid poolele teele ikka. Moritz Schlick  Schlick jõuab järeldusele, et elu mõte on mängus, st tegevuses, mida tehakse selle enda pärast. Töö on mõttekas ainult juhul, kui selle saab muuta mänguks, nii

Filosoofia → Filosoofia
7 allalaadimist
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
4
doc

Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid

ühendab arengumaid ja arenenud maid, st. Erinevad arengutasemed 1 21 liiget: Venemaa, Jaapan, Hiina, Vietnam, Paapua Uusguniea, Austraalia, Mehhiko, Kanada, USA, Peruu, Tai, Lõuna-Korea, Hong Kongi piirkond OECD ­ Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon loodi 1961 21 liiget SRÜ ­ Sõltumatute Riikide Ühendus loodi 1991 12 liiget ­ kõik meie saatusekaaslased NSV Liidu päevilt G8 - G7 ­ Venemaa koostöö teatud riikide vahel EUROOPA LIIT Kust võeti mõte? See tuli pärast II maailmasõda USAst Eesmärk ­ astuda vastu USA'le ja Jaapanile ning nende tagamaadele Asutajamaad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg leping sõlmiti 1951 (kehtima hakkas 1952) ­ Söe- ja Teraseühendus 1957 ­ Rooma leping Euroopa majandusühendus Euroopa tuumaenergiaühendus

Geograafia → Geograafia
89 allalaadimist
Õppetöö kvaliteet TTÜs
4
doc

Õppetöö kvaliteet TTÜs

Esiteks mitmekesineks õppekava märgatavalt ning ilmselt suureneks ka huvi asja vastu mitmekordselt. Eks kätega ise asju tehes ja katsetades on ikka märgatavalt huvitavam, kui seda lihtsalt paberilt lugedes ja proovides vaimusilmas asjast ülevaade saada. Mõeldes jällegi meie kõrgkooli hetke olukorra peale pean nentima, et mina ehk siis mehaanikateaduskonna üliõpilane olen praktilise töö osa suhtes palju õnnistatumas seisus, kui minu teised saatusekaaslased. Vähemalt meil on pisteliselt selle kolme aasta jooksul olnud mitmeid huvipakkuvaid praktilise töö lahendusi, toon võrdluseks näiteks mõnel teaduskonnal pole neid mitte ühtegi olnud. Viimasena ja siiski ilmselt kõige tähtsama asjana tooksin esile õppija enda osakaalu kogu protsessis. Nagu eelnevalt juba korra sai mainitud, sul võivad etteantud olla maailmatasemel tingmused, kuid asjast hea tulemuse suudad sa ainult ikkagi ise teha.

Mehaanika → Insenerimehaanika
64 allalaadimist
Majandusgeograafia
11
doc

Majandusgeograafia

loodi 1989 eesmärk ­ saada maailma suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks ühendab arengumaid ja arenenud maid, st. Erinevad arengutasemed 21 liiget: Venemaa, Jaapan, Hiina, Vietnam, Paapua Uusguniea, Austraalia, Mehhiko, Kanada, USA, Peruu, Tai, Lõuna-Korea, Hong Kongi piirkond OECD ­ Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon loodi 1961 21 liiget SRÜ ­ Sõltumatute Riikide Ühendus loodi 1991 12 liiget ­ kõik meie saatusekaaslased NSV Liidu päevilt G8 - G7 ­ Venemaa koostöö teatud riikide vahel EUROOPA LIIT Kust võeti mõte? See tuli pärast II maailmasõda USAst Eesmärk ­ astuda vastu USA'le ja Jaapanile ning nende tagamaadele Asutajamaad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg leping sõlmiti 1951 (kehtima hakkas 1952) ­ Söe- ja Teraseühendus 1957 ­ Rooma leping Euroopa majandusühendus Euroopa tuumaenergiaühendus

Geograafia → Geograafia
343 allalaadimist
Eesti Energiastrateegia ja poliitika
13
docx

Eesti Energiastrateegia ja poliitika

Kriisiaastetel, kui Eestis tarbimine veidi vähenes tootmisvõimsused tegelikult kasvasid, mis andis energiaekspordile tugeva kasvu. Läti ja Leedu kõrvalt on Estlinki merekaabli kaudu tekkinud ka võimalus elektrienergiat Skandinaaviasse müüa. (Statistikaamet. Energeetika andmebaas, 2012) Kodumaise riigile kuuluva elektrienergia omamine on pakkunud Eestile võimaluse tegutseda ka Venemaast eemalduvat poliitikat ajades julgemalt, kui mitmed saatusekaaslased, kes sõltuvad märkimisväärselt Vene energiast. Seetõttu on Eesti poliitikud pidanud ka edaspidi sisetarbimist katva tootmispotentsiaali omamist oluliseks ning võidelnud põlevkivil põhineva Eesti energiatuleviku eest ka Euroopas. Venemaaga pole Eestil elektri seisukohalt alates 2005. aastast sidet olnud. Enne seda oli netoeksport isegi positiivne. (Valitsusliidu programm, 2011) Ajaloopärandi negatiivseks kingituseks Eestile võib lugeda kasutuses olevate

Majandus → Majanduspoliitika
78 allalaadimist
Kehakunst
72
doc

Kehakunst

Kui nahk on muutunud tumepunaseks, mässitakse kunagine tätoveeringuala sidemesse. 1.4. Tätoveeringute tähtsus 15 Tätoveeringutel on järgmine praktiline tähtsus: informatsiooniline, kriminaalregistrasiooniline ja isiksuslik. Informatsiooniline tähtsus seisneb selles, et tätoveering kantakse kehale kindla sõnumi edastamiseks. Narkomaanid kannavad nahale kindlasisulise märgistuse, et saatusekaaslased tunneksid nad kergemini ära. Sunniviisilisi märgistusi tehakse katmata kehaosadele pederastidele, kaebajatele ja varastele. Nimelt punkt diameetriga mitte üle 2 mm kõrva või nina piirkonnas annab tead, et tegemist on pederastiga. Märgistusi tehakse toimepandud kuriteo liigi, sünniaasta, armastatud inimese nime jms tätoveerimisega. Tätoveeringute kriminaalregistratsiooniline tähtsus johtub tätoveeringu kui püsiva isikukirjelduslikust sisust

Kultuur-Kunst → Kultuur
31 allalaadimist
Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
40
pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Vaevalt, et seejuures neid inimesi, kes uute riiete soetamise eesmärgil vanad Läti poolele jätsid, mingiteks suurteks salakaubavedajaks võis pidada. 106 V. Alleks ..., lk 39. 27 Kokkuvõtte Kahekümnenda sajandi alguse pöördelised sündmused tõid nii eestlastele kui lätlastele võimaluse iseseisvumiseks ning oma rahvusriigi rajamiseks. Need võimalused kasutati ära ning, olles saatusekaaslased, suudeti oma riigi kättevõitlemisel ka koostööd teha. Esimesed lahkehelid saabusid aga siis, kui oli tarvis omavahelist riigipiiri määrama hakata. Eesti ja Läti piirialadel oli kujunenud segaasustus, kuna sadade aastate jooksul oli see piirkond olnud Liivimaa keskosaks ning ühelgi võõrvõimul polnud soovi ega tarvidust rahvuste asuala arvestades oma haldusüksuste piire kujundada. Uues olukorras soovisid aga mõlemad rahvusriigid seista just oma huvide eest

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Eesti lähiajalugu
26
docx

Eesti lähiajalugu

nimekirjad - väga oluline andmekogum, mis on okupatsioonimuuseumi kaudu kätte saada. Endiste Õpilas- Vabadusvõitlejate Liit - ühendab endisi üliõpilasi ja õpilasid, kes nõukogude ajal reziimi ajal välja astusid. Paralleelselt metsavendlusega oli väga jõuliselt olemas ka kooliõpilaste vastupanu. See liit on seda valdkonda dokumenteerinud ja tulemuseks oli Udo Josija poolt koostatud raamat "Saatusekaaslased", kus on püütud fikseerida kõik need olulised organisatsiooni, kes olid selle organisatsiooniga koostöös.) Lähiajaloo allikaline baas Oluline allikakriitika, tausta tundmine jne, kõige selle kõrval olemas mõned allikate eripärad: nn telefoniõigus, lingvistiline taust, nõukogude aegne etikett, pealekaebuste roll allikalises baasis. Telefoniõigus - nõukogude perioodi ahriivimaterjalide kasutamisel jääb tuvastamata selle konkreetse materjali tekkelugu, miks see dokument tekkis jne

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Holokaust
290
pdf

Holokaust

kinni, kuid sünagoogide külastamine väheneb: 4. – kogukondade sisemine lõhenemine poliitiliste erimeelsuste tõttu; 5. – ühtse rahvuskeele puudumine, jidiš on välja suremas, seda räägivad vaid vanurid, noored õpivad koolis uusheebrea keelt – ivriiti, enamik juute kasutab kõnekeelena kas eesti, läti, leedu või vene keelt. [...] Eestlastel ja juutidel ei ole olnud ja ei ole mingeid objektiivseid põhjusi vastastikuseks vaenutsemiseks. Mõlemad rahvad on olnud paljuski saatusekaaslased. Eestlased on enamikus suhtunud juutidesse sõbralikult. Juudid on omakorda olnud Eestimaa lojaalsed kodanikud. Elhonen Saks, Kes on juudid ja mis on holokaust?, kirjastus Sild, Tallinn, 2003. 42 JUUDI PEREKONNA ELU EESTIS Katkendid valinud Mare Oja Perekond

Ajalugu → Euroopa tsivilisatsiooni...
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun