varingud, tulekahjud, keskkonna reostus g) riski suuruse hindamine inimese elule/tervisele h) riski suuruse hindamine keskkonnale i) riski suuruse hindamine varale j) riski arenemiskiiruse määramine k) riski tõenäosuse hindamine l) milline on riskide + riskiobjektide prioriteet APELLI 3.aste a) ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine b) riski või õnnetuse olukordades tegutsemise plaani koostamine c) individuaalkaitsevahendite + saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine d) ettevõtte rakenduskonna + tegevuskondade väljaõpe + varustus e) abi planeerimine päästeteenistuselt 4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega?
varingud, tulekahjud, keskkonna reostus g) riski suuruse hindamine inimese elule/tervisele h) riski suuruse hindamine keskkonnale i) riski suuruse hindamine varale j) riski arenemiskiiruse määramine k) riski tõenäosuse hindamine l) milline on riskide + riskiobjektide prioriteet APELLI 3.aste a) ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine b) riski või õnnetuse olukordades tegutsemise plaani koostamine c) individuaalkaitsevahendite + saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine d) ettevõtte rakenduskonna + tegevuskondade väljaõpe + varustus e) abi planeerimine päästeteenistuselt 4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega?
11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale
11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell, - grei, - ekvivalntdoos valem 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 23. Nimeta 4 AEJ eesti lähipiirkonnas millised omavad ohtu eesti elanikkonnale Vastused 1
10. riski arenemiskiiruse hindamine (1-5) 11. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 12. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R
varalise kahju või suure 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad keskkonna kahju. tahked ained; 5)Oksüdeerivad 6. Algsündmus on ained ja orgaanilised peroksiidid; … sündmus, mis põhjustab 6)Mürgised ained ja otseselt õnnetuse või algatab nakkusohtlikud ained; mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv 7)Radioaktiivsed ained; kahjustus. 8)Sööpivad ained; 9)Muud 18. Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse ülemine -2-kohaline vastab preparaadi aktiivsuse mõõtühik; Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi
10. riski arenemiskiiruse hindamine (1-5) 11. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 12. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 5) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel mis ... Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja
10. riski arenemiskiiruse hindamine (1-5) 11. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 12. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 1. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 2. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 3. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 4. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 5. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 6. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R
ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju inimesele, füüs+keem om, püsivus+reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitlus, veonõuded, õigusaktid, muu teave R-fraas keem aine riskid; S-fraas vajalikud ohutusnõuded NH3 lubatud piirkonts 0,02 mg/l tööruumis, inimese tajuvuslävi 0,037 mg/l, atmosf 0,007 mg/l Saastekontrolli aparaadi nim dräger Bekrell radioaktiivse aine aktiivsuse ühik; grei neeldumisdoosi ühik; ekvivalentdoos kiirgusfaktor*neeldumisdoos, ühik siivert Inimese aastane kiirgusdoos D: looduslik kiirgusfoon, meditsiiniline kiirgus, inimtegevusega kaasnev kiirgus, tehis- e kunstlik kiirgus Rahvusvaheliselt lubatud 0,5 rad aastas. Kiirguskaitse koefitsient C24 näitab mitu korda saab elanikkond tavalise käitumise juures 24h jooksul väikesi kiirgusdoose (maal 1,5-2,5; linnas 2,5-4)
tekib. Üldjuhul siiski nii ei ole, mistõttu nende puhul tuleb kohaldada eelkõige ettevaatusprintsiipi ettevaatusmeetmeid tuleb rakendada ka siis, kui ei ole täpselt teada, kas ja milline kahju võib kasvatamise, kasutamise vm tegevuse tagajärjel tekkida. "Saastaja maksab" printsiibi juurde tagasi tulles võib öelda, et see tagab olukorra, kus keskkonnahoid ei oleks ainult riiklike organite, vaid kogu ühiskonna ühine eesmärk. Saastaja maksab põhimõttest lähtuvalt peaksid saastekontrolli kulutused peegelduma toodete ja teenuste hinnas, mis saastavad keskkonda oma tootmise, tarbimise või elutsükli muus staadiumis. Printsiibi otsene rakendus ilmneb lisaks veel saastemaksudes ning norme ületava saastuse eest määratavates trahvides. Kasutatud materjalid · https://et.wikipedia.org/wiki/Saastaja_maksab · http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/printsiibid · http://epl.delfi.ee/news/eesti/valitsus-kiitis-heaks-saastaja-maksab- printsiibi?id=51087355
R-fraas märgistab nimetatud keemilise ainega kaasnev risk. S-fraas märgistab nimetatud keemilise aine puhul vajalikud ohutusnõuded. 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. …lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med
R-faas on tugevate mürkainetega kaasnev risk (vähk, osoon, gaasid, tulekahjud). S-faas on nimetatud aine puhul vajalikud ohutusabinõud (hoida lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 15. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto (politsei) olemasolu? 16. NH3 LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? NH3 LPK on 0,002 mg/l (tööruumis), inimese tajumislävi 0,037 mg/l, atmosfääris 0,007. 17. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA. 18. Kiirgusriskist: mis on bekrell, geri ja ekvivalentdoos (valem). Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 18. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D?
kindlaksmääramine, tuvastatakse ohtu omavad tegevused, koostatakse ainete nimestik, määratakse ohustatud objektid, toimub tagajärgede hindamine, riski suuruse hindamine inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riski tõenäosuse hindamine ning arenemiskiiruse määramineAPELLI III aste: ohustatud riskifaktori arvestuskraadi koostamine, riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine, ettevõtte rakenduskonna väljaõpe ja varustus, abi planeerimine päästeteenistuselt (telef Riski arvutamise võrrand: risk(väike, keskmine, suur)=[ohu realiseerumise tõenäosus+ ohu realiseerumise hõlpsus+ mainekahju+ rahaline kahju] ÷ 4 R=(E+V+K)*T, kus R-riski suurus, E-kannatanute arv, V-tagajärjed varale, T-õnnetuste tõenäosus, K-keskkond(1...5 punkti)Optimaalne olukord kui R/OJ(operatiivjõud)*KT(kaitstuse tase)1 järelikult talutav (Eestis 3)
- riski arenemiskiiruse hindamine (1-5) - riski tõenäosuse hindamine (1-5) - milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste - ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine - riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine - individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine - esmaabi ja meditsiiniline teenindamine - ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus - abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riskianalüüsi valem: R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui
62. riski arenemiskiiruse hindamine (1-5) 63. riski tõenäosuse hindamine (1-5) 64. milline on riskide ja riskiobjektide prioriteet Nende 1-5 jagunemiste märkuseks 1 on nõrk, mitterahuldav ja 5 on väga hea. 11nda puhul 1 vastab väga kõrge ja 5 on suhteliselt madal. III APELLi aste 65. ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine 66. riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine 67. individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine 68. esmaabi ja meditsiiniline teenindamine 69. ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus 70. abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. Riski suuruse hindamise kriteeriumid 71. Tagajärjed elule ja tervisele (E) tähtsusetu kerge kahjustus alla 3 kannatanu katastroofiline üle 5 hukkunu, üle 100kannatanu, üle 500 evakueeritu 72. Tagajärjed keskkondadele (Ke)
veetariifide kehtestamine, veekampaaniad tarbimisharjumuste muutmiseks, veeauditite rakendamine ning vihmavee kogumisel või heitvee taaskasutusel põhinevad süsteemid. Täiendavateks veetekkeallikateks on jõekallaste filtratsioon (river banks filtration), mille tulemusena osa veekogu veest imbub tagasi põhjavette või vee maapinnalt põhjaveekihti immutamise süsteem (soil aquifer tratement) (SWITCH, 2011). Samuti rakendatakse vee väljavõtu puhul täiendavat saastekontrolli ja kaitse ületarbimise eest, mis võib endaga kaasa tulla ressursi täieliku ammendumise tulevikus. Ühtlasi on säästva veesüsteemi puhul oluliseks toiminguks veelekete avastamine ja parandamine (SWITCH, 2011). Erinevus tavapärast lähenemisviisist seisneb soovis kasutada süsteemi efektiivsemalt ja säilitada nõudlus-pakkumise vaheline tasakaal, mis on ülioluline loodusvara mitteammendamiseks
ühiskonnale. Saastaja-maksab-põhimõte (polluter pays principle, PPP) on esmalt mainitud OECD 1972. aasta soovi- tuses. OECD seostas seda põhimõtet otseselt riikidevahelise ausa konkurentsi tagamisega. Kui ühes riigis peab tootja om akeskkonnakahjud hüvitama, teises aga mitte, on teises riigis kaudselt tegemist keelatud riigiabi/subsideerimisega. Sisuliselt tähendab see, et saastekontrolli kulutused peavad peegelduma nende toodete ja teenuste hinnas, mis saastavad keskkonda oma tootmise, tarbimise või elutsükli muus staadiumis. Õiguslikust seisukohast on saastaja-maksab-printsiibi näol eelkõige tegemist saastamisega seotud kulutuste õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama. Õiguslikust seisukohast on saastaja kahjutekitaja. Põhimõtte elluviimine
oma eelistust - teataks, et ta ei vaja seda, lootes et teised maksavad selle eest. Samuti ei olene valgustuse kulud sellest kui palju inimesi seda kasutasid. Ühiskondlike kaupade hinna saab määrata kulude- tulude analüüsi alusel. Näit. õhusaaste puhastamine. Kulude poolel arvestada saastemaksu arvel soetatavad saastet vähendavad tehnoloogiad. Tulude poolel aga tervisekulude, materjalide eluea pikenemise, puhastuskulude vähenemise jne. Saastekontrolli maksu tuleks suurendada piirini kui kogutulu ületab kogukulu. 7.6. Tehingukulud Traditsiooniline teooria eeldas täielikku informeeritust e. tehingukulud võrdsustati nulliga. Tegelikult nad on olemas. Kulud sobivaima ostja või müüja leidmiseks lülitatakse toodangu hinna sisse. Ehitustöö turul peaks vähempakkumisel osalejate arv olema piisavalt suur, et leida madalaimat hinda ja samal ajal mitte liiga suur, et korralduskulud ei ületaks hinnavõitu. 7.7. Ressursside mobiilsus
annaabi.ee 
