* Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; * Meede peab olema mõõdukas. Meetmete proportsionaalsus on ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude puhul peamiseks õiguslikuks probleemiks. Õigusloome ja halduse tasandil on probleem selles, et õigusaktiga ei sekkutaks ettekäändel liigselt isikute õigustesse ja vabadusse. See on ka probleemiks normatiivse ettevaatusprintsiibi puhul, mille alusel tekib saastajal üldine hoolsuskohustus keskkonna suhtes ja kohustus rakendada lisaks õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetele ka omaalgatuslikke ettevaatusmeetmeid. 11. EÜ keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Programm hõlmab tavaliselt 5 aastat. Kinnitatakse nõukogude poolt. Eesmärgiks on määratleda üldised arengusuunad ja juhtnöörid ning mitte minna detailidesse. Vastu võetud on 6 keskkonnaprogrammi: 1. Esimene keskkonnaprogramm ( 1973-1976)
Meetmete rakendamine piirab ettevõtja tegutsemisvabadust ja mõjuba talle ra- haliselt koormavalt. Seega peab olema põhjemdatud ülekaaluka avaliku huviga. 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte Materjal: Loeng, Õpik lk. 120 122, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) Põhimõtte sisu: kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal endal. Saastusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt aitab saavutada toodete õige hinna ühiskonnale. Saastaja-maksab-põhimõte (polluter pays principle, PPP) on esmalt mainitud OECD 1972. aasta soovi- tuses. OECD seostas seda põhimõtet otseselt riikidevahelise ausa konkurentsi tagamisega. Kui ühes riigis
o Ettevaatuspõhimõte Meetmeid tuleb võtte juba enne keskkonnaalase riski lävele jõudmist Teaduslik info tegevuse ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta võib olla ka ebapiisav o Saastaja-maksab-põhimõte Lubamatu on toetada keskkonda saastavat tootmist ja tarbimist Kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal Tihedalt seotud ,,keskkonnadumpingu" mõistega Praktikas enamasti kulude kandjaks toodete või teenuste tarbija o Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. Seondub eelkõige piiriülese keskkonnasaastusega Oluline näiteks jäätmete riikidevahelise veo puhul Tegelikkuses tihtipeale raskesti kasutatav (mitmed keskkonnaohtlikud tegevused tuleks üldse keelata) 48
Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus.
Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus
Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Looduskaitseseadus Looduskaitseseaduse eesmärk on: (1) Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Igaüheõigus
Subjektiivseid õigusi heitmete väljutajale loovad piirväärtused alles siis, kui need on kehtest seaduse ja vast kk loaga. Piirväärtuse ületamine = kkloa nõuete mittetäitmine. 15 3) tehnoloogianormatiivid (nõuded kkohtlike tootmisprots suhtes) tagat loodusress säästlik kasut ja võimalike kkkahjustuste ennet, ei võimalda saastajal valida tehnil vahendeid eesmärgi saavutamiseks, seda normat kasut seal, kus suured jailmsed kkriskid. Nt tehnol seadmed filtrid välisõhku erald heitmete vähend ja parim võimalik tehnika, veekaitsenõuded ehitistele. Mh on arvesse võetud tagajärgede likvid keerukus!!! 4) tootenormatiivid (nõuded kk või tervist mõjut toodete suhtes) tagat toote kahjul mõju
annaabi.ee 
