teisi mõtlema sellele, mis juhtub edasi. Maal “When hope comes” on inspireeritud kaasaegsest figureerivast kunstnikust Theresa Rankinist ja tema töödest. Analüüsi käigus ma süvenesin aina rohkem maali ja iga kord, kui ma teist uuesti vaatasin nägin ma seal täiesti uut nüansi. Maal on nii inspireeriv ja mul oli suur rõõm teha just sellest maalist analüüs. Ma usun, et kunstnik jätkab veel tulevikuski maalimisega ning, et tema kõrghetk pole veel saabunudki. Ma loodan ka, et temast räägitakse veel rohkem meedias ning, et ta maalid jõuavad klassikute hulka tulevikus.
Andres oli sihikindel ning tuli Vargamäele, et alustada oma elutööd. Kui ta aga aja jooksul seda ei saavutanud, muutus ta üha rusutumaks ja karmikäelisemaks. Ka Piiblist ei leidnud ta lohutust ning tülides Pearuga ei aidanud tõde ega õigus, vaid kavalus ja valelikkus. Andres oli tänapäeva mõistes nn töönarkomaan, seades oma eesmärgiks ainult maa harimise, kuid unustades seejuures oma pere. Raske töö ja kurnava raseduse järel suri Andrese esimene naine Krõõt ja endisi aegu ei saabunudki enam Mäe tallu. Ka pärast neid sündmusi oli Andresele siiski tähtsam talu tulevik, viies sulase Jussi enesetapuni ning vajutades talule süütunde pitseri, mille tõttu isegi rõõmsameelne Mari vandus alla saatuse raskele koormale. Naabrimehe talus valitses aga teine õhkkond. Pearu kiuslik, ent muidu heatahtlik meel oli täis krutskeid ja Andrese peale kade. Andrese tõe ja õiguse otsingud olid tema jaoks juba ette kaotatud võitlus
Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988
RAAGI MÄND Vanasti asunud Muhus Soonda ja Liiva vahel Raagi mõis. Seal elanud tollal kaks preilit. Ühel vana-aastaõhtul tulnud mõisa võõrad. Olnud suurte mustade juustega tõmmud mehed. Mehed toonud endaga poisslapse, kelle nad tahtnud mõisa jätta. Nad lubanud lapsele seitsme aasta pärast järele tulla. Preilid olnud lapse üle rõõmsad ega tahtnud mõeldagi, et nad poisi ükskord peavad tagasi andma. Hirmuga oodanud preilid seitsme aasta möödumist. Ja siis saabunudki mehed, ning jälle vana-aastaõhtul. Nõudnud last. Aja veetmiseks ajanud preilid meestega juttu, pakkunud süüa ja juua. Aeg saanud hommiku lähedale, külas laulnud kukk ja mehed olnud nagu maa alla vajunud. Nõnda jäänudki poiss mõisa. Kuid mõne aasta pärast juhtunud temaga õnnetus ja poiss saanud surma. Tema auks istutatud mõisa väravaposti juurde mänd. ja koer oli kadunud Kord, kui üks tüdruk metsast koju tulnud, hakanud teda suur must koer taga ajama. Tüdrukul
Kodumaa – teema - revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema *see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu - tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse koduümbruse ilu ja salapära - algteadmised omandas kodupaiga koolis
Mässajad põgenesid, aga üks, kes oli end kappi peitnud, jäi maha. Kullassepa 7 salakorterisse koondus 12 mässajat, kes pidid vallutama Vene 25 asuva eeluurimisvangla, vabastama vangid ja nad mässajatele appi tooma. Vangide hulgas oli palju 149 protsessil vangistatud kommuniste. Mässajatel polnud aga relvi, ainult joodipudelid ja käsigranaadid. Neid saadeti linnast varustama auto, mis aga kohale ei jõudnud, nii lahkusidki nad korterist paarikaupa, nagu nad sinna saabunudki olid. Kõige suurem oli aga teine pataljon 129 mässajaga. Seal oli ainult üks staabiliige. Aafrika tänaval asus 10. jalaväerügemendi kasarmu. Selle ründajad kogunesid Odra tänavale kahte konspiratiivkorterisse, mis asusid teineteise vastasmajades. 27 mässajat juhtis Anton Hendrikson, endine Vene saatkonna uksehoidja. Ülesandeks oli murda valve, siis tuua relvi ja sõduritega "vennastuda", ehk tuua nad kommunistide poolele üle. Liiguti kahes salgas, ees ründajad, taga "vennastujad"
põrmu. Üksikuks ja mahajäetuks jäi kamp juutidest juhte, nagu poleks neist jäänud peale nende 60- aastast rahvavastast tegevust väikseimatki jälge. See oli petturitele raske minut. Ent niipea, kui need juhid mõistsid, milline oht neid ähvardab, manasid nad otsekohe uue valenäo ette ja hakkasid välja näitama, nagu tunneksid nad rahvuslikule tõusule kaasa. Tundus, nagu oleks siin just saabunudki moment pigistada otsustavalt kogu seda valelikku rahva teadvuse mürgita-jate kampa. Just nüüdsama, ilma liigsete sõnadeta, oleks tulnud nendega arved õiendada, pööramata vähimatki tähele-panu nutule ja halale. Rahvusvahelise solidaarsuse peletis tuuldus 1914. a. augustis Saksa töölisklassi peadest täiesti välja. Juba ainult mõne nädala möödudes hakkasid Ameerika srapnellid saatma meie töölistele niivõrd veenvaid "vennalikke tervitusi", et
annaabi.ee 
