Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. · Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena · Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse, arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged, lõhnavad tugevasti. · Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. · Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena
Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal.
taimede kasvatamiseks. Adsorbtsioonvee mahutavuseks nimetatakse suurimat veesisaldust, mida kasvupinnas on võimeline kinni hoidma adsorbtsioon- ehk molekulaarjõududega; see vesi ei ole taimedele kättesaadav. Produktiivne veemahutavus on vahe väliveemahutavuse ja närbumisniiskuse ehk närbumispunkti vahel. 2) Kasvupinnase veeläbilaskvus ja imavus Kasvupinnase võimet juhtida vett ühest kohast teise (tavaliselt ülemistest kihtidest alumistesse) nimetatakse tema veeläbilaskvuseks. Vesi tungib kasvupinnasesse gravitatsioonijõudude mõjul (sademe- või kastmisvee filtratsioon); molekulaarjõudude mõjul (imendumine); kapillaarjõudude mõjul (kapillaarne tõus). Imendumine ja filtratsioon koos moodustavadki pinnase veeläbilaskvuse, mida väljendatakse veehulgaga, mis läbib kindla tüsedusega mullakihti ajaühiku jooksul. Veeläbilaskvust iseloomustavaks
järsakute. Okste koor sile, lõvedega. Võrsed paljad, või kaetud noorelt näärmekarvadega, ladvapung puudub ja selle asemel tavaliselt kaks külgpunga. Lehed kuni 12 cm pikad, ja kuni 9 cm laiad, munajad, südaja või laikiilja alusega, paksud, vahel noored lehed pealt karvased, tumerohelised, alt heledamad. Lehed varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse, arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged, lõhnavad tugevasti. Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, milline Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi,
Kultiveerida Ku, 3000 tk ha-le, istutada Mä, 5000 tk ha-le või külvata Mä kuni 6000 külvikohta ha-le. Kasvukohatüüp on levinud Kirde- ja Edela-Eestis, moodustades kuni 6% riigimetsadest. Kõdusoo metsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal.
Verejooksu saab peatada suuõõne või sellele järgneva kurgu esiosa tamponaadiga kas marliriba või tutikute abil. Seejuures on vaja kindlalt veenduda, et patsiendile on tagatud vaba hingamistee. Trahheostoom peab läbi käima. Esimene võte on tagada hingamisteede toimimine. Trahhea kanüül tuleb puhtaks aspireerida. Väljaõppega meedik peab kanüüli eemaldama ning selle uue, täispuhutava ballooniga plastkanüüliga (nt Tracheoflex) asendama. See aitab ära hoida ülemistest hingamisteedest ja seedetraktist tuleva vere voolamise alumistesse hingamisteedesse. Nii saab vältida ka aspiratsiooni. Trahheiit – hingetorupõletik Kokkuvõte Suu- ja ninaverejooksuga patsiente tuleb kiirabil oma igapäevatöös sageli aidata. Kuna suur verekaotus ja vere hingamisteedesse sattumise oht võivad vereringe ohtlikult tasakaalust välja viia, tuleb olukord kiiresti selgeks teha ja kohe sekkuda. Esmaabi eesmärgiks peab olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
