Meieni on jõudnud vaid vanade roomlaste ja kreeklaste tõlgendus etruski kultuurist. 15 Rooma kultuur Rooma on Euroopa kultuuri häll (isegi tänapäeva Jaapanis ja Austraalias kehtivad samad seadused ja vabadused, mis esmakordselt süstematiseeriti Tiberi jõe kallastel juba 2000 aastat tagasi. Tänapäeva USA riigikorralduses näeme Rooma seaduste kaasaegset versiooni. Neil on oma Capitol Hill, Senat jne. Roomast pärineb kaasaegne kalender ning ajaarvamine. Rooma ratsamehest "cavalierost" sai alguse Vana Euroopa rüütellikkus kuningas Arturi ümarlaua rüütlite näol. Samast pärineb naise nägemine daamina ja lahutamatu ideaalina rüütlile... Legendi järgi rajas Rooma 753. aastal eKr Romulus (vastavalt pärimustele asus siiakanti elama Trooja kaitsja Aeneas koos oma kaaslastega. Veidi hiljem hakkasid tema järeltulijad Romulus ja Remus saare taha küngastele kindlusi rajama
kogu Rooma varasema ajaloo. Aastani 509 eKr valitsesid Roomas kuningad, valdavalt etruski päritolu. Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
Kuid endiselt arvasid nad, et inimesed omavad võrdseid inimõigusi ning inimesed on loomu poolest kõik võrdsed. Seadusi ja valitsust pidasid nad jumalikeks vahenditeks, millega juhitakse ühiskonda. Kuigi looduses on kasvu ja languse seadus (usuti, et üsna objektiivsetel põhjustel toimub üleminek ühelt valitsusvormilt teisele), on Rooma konstitutsioonis tasakaalustatud segavalitsusvorm kõige parem. Konsulid esindasid monarhilist, senat aristokraatlikku ja rahvakogunemised demokraatlikku põhimõtet. Nii oli Rooma riigis poliitilised jõud tasakaalus. Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), iga piirkonna oma tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, leiti, et just seadused loovad riigi, annavad inimestele vastutusi ja õigusi.
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Kuid endiselt arvasid nad, et inimesed omavad võrdseid inimõigusi ning inimesed on loomu poolest kõik võrdsed. Seadusi ja valitsust pidasid nad jumalikeks vahenditeks, millega juhitakse ühiskonda. Kuigi looduses on kasvu ja languse seadus (usuti, et üsna objektiivsetel põhjustel toimub üleminek ühelt valitsusvormilt teisele), on Rooma konstitutsioonis tasakaalustatud segavalitsusvorm kõige parem. Konsulid esindasid monarhilist, senat aristokraatlikku ja rahvakogunemised demokraatlikku põhimõtet. Nii oli Rooma riigis poliitilised jõud tasakaalus. 12 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), tavaõigust ius civile'ks
aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915 avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts autonoomia eestlaste tähtsaimaks rahvuspoliitiliseks ülesandeks. 1916. koostas teistkordselt sama projekti. Erines esimesest ainult detailides. Suuremat tähelepanu oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
