väärtuslikku oliivõli. 5.13. Seened Seened on alamad taimed. Nad ei sisalda klorofülli ja paljunevad eoste abil. Olenevalt sellest, kus eosed asuvad liigitatakse toru-, lehik-, narmas- ja kottseenteks. Seened sisaldavad 2...7% valku, kuni 1% rasva, 1% süsivesikuid (seenesuhkrut), 1% mineraalaineid, mitmesuguseid vitamiine, sealhulgas ka D-vitamiini, kuigi väikestes kogustes. Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen). Toruseened on kõik puravikulised, millest parimaks loetakse kivipuravikku. Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad.
Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid.
juured ja lehtede asemel okkad. * Milliseid kohastumusi on kuivade kasvukohtade taimedel? Muld Eri paikades on muld erinevate omadustega, nt niiske või kuiv, toitainerikas või -vaene. Neist omadustest sõltub, millised taimed sellel kasvada saavad. Seal, kus muld on viljakas ja piisavalt niiske, kasvab palju taimi. Kaljusel toitainevaesel pinnal on aga taimestik hõre. Muld on elupaigaks väga paljudele bakteritele, seentele, algloomadele, aga ka putukatele, ussidele jt väikestele loomadele. --- 88 Elusolendit mõjutavad teised organismid Peale looduse eluta osa mõjutavad elusorganismi ka liigikaaslased ning teiste liikide esindajad. Organismi suhted teiste organismidega võivad olla väga mitmesugused. Konkurents Samast liigist isendid või eluviisilt lähedased eri liiki isendid vajavad ühesuguseid elutingimusi ja sama toitu ning nad võistlevad nende pärast. Sellepärast ei saa neid
Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid.
kuivab. Kompostile mõjub hästi, kui see suve jooksul 1…2 korda ümber kaevata. Sel viisil valmib kompost umbes 1 aastaga; eriti heade omadustega komposti saab, kui sel lasta veel 1 aasta järelvalmida. Enne kasutamist tuleks kompost sõeluda ning lagunemata osakesed paigutada uude kompostihunnikusse. Kompostimisprotsessi õnnestumise seisukohalt on oluline jälgida ka happesust: enamikele bakteritele sobib vahemik pH 6 … 7,5 ning seentele vahemik 5,5 … 8; protsessi kestel muutub reaktsioon happelisest aluseliseks; süsiniku ja lämmastiku suhet, kuna orgaanilist ainet lagundavad bakterid vajavad neid elemente kindlas vahekorras; süsinikku kasutatakse energiaallikana ning lämmastikku valkude moodustamiseks (soodsaim C/N suhe on 25/1 ehk ~25). Tabel 9
mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid, eriti parkaineid. Parkained kaitsevad puitu lagunemise eest ja annavad kogu puiduosale tumedama värvuse. Mida rohkem sisaldab puit parkaineid ja mida tumedam on tema lülipuit, seda väärtuslikum puuliik on. Näiteks tammel on lülipuit pruun, eebenipuul peaaegu must. Mitmetel puuliikidel nagu remmelgad ei teki lülipuidus parkaineid ja seetõttu on nad ka vastuvõtlikud puitulagundavatele seentele. Seente toimel on vanade remmelgate tüved tihti seest tühjaks mädanenud. Peale parkainete võib mõnede puittaimede lülipuit sisaldada ka mineraalaineid nt. räni. Ränistunud puit on väga vastupidav ja ei mädane vees. Selliseks näiteks on Malaisias kasvav suur tiikpuu (Tectona grandis), mida hinnatakse väga laevaehituses. Ka meie raagremmelgal sisaldub vanas eas puidus üsna palju räni - puud lõigates nüristub saekett. Tüüpilised lülipuidulised puud on mänd, lehis,
Pectobacterium atrosepticum. Sõltuvalt taime endofüütide komplektist võib taim olla kaitstud patogeensete bakterite vastu või mitte, olenevalt sellest kui efektiivselt endofüüdid ISR-i esile kutsuvad. Endofüütsed bakterid võivad taimi kaitsta antimikroobsete ainete tootmisega. Näiteks Enterobacter sp tüvi 638 toodab antibiootilisi aineid, mille hulgas on 2-fenüületanool ja 4-hüdroksübensoaat. Mõlemad ained mõjuvad taimsetele patogeensetele seentele kasvu pärssivalt. Samuti on leitud, et 2- fenüületanool pärsib Aafrika unetõve tekitaja Trypanosoma elutegevust. Endofüütsed aktinomütseedid on tuntuimad antibiootikumide tootjad. Näiteks Streptomyces sp NRRL 3052, mis on Austraalias kasvava taime Kennedia nigriscans endofüüt, toodab munumbitsiine, mis on uue põlvkonna antibiootikum. Olemuslikult on munumbitsiin peptiid, mis koosneb treoniinist, aspartaadist, glutamaadist, valiinist ja proliinist
Kui siseõhu suhteline niiskus talvel püsib pidevalt 5070 % juures, on tõenäoline märkimisväärse hallituskahjustuse tekkimine. Joonis 9.11 Siseõhu hallitusseente sisalduse sõltuvus niiskuslisast (vasakul) ja suhtelisest niiskusest (paremal) (andmetest on eemaldatud suurima hallitusseene eoste üldarvuga korter. Lisaks keskkonnatingimustele mõjutavad hallituse kasvu ka üksikutele seentele sobivad piirkonnad ning neid ei ole puitkorterelamutes palju: aknad ja aknapaled; külmade ruumidega piirnevate pesuruumide seinad; halvasti paigaldatud dušikabiinide ümbrus. Hallituskahjustusi polnud põrandatel ega ka trepikodades, välja arvatud kivitrepikodadega elamud. Samuti olid reeglina hallitusest vabamad köögid. Kõige sagedamini esines hallitusseeni magamistubades. See asjaolu viitab loomuliku ventilatsiooni puudulikule toimivusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
