Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "purkinje" leiti 54 faili

purkinje - kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril.
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Kodadevahelises vaheseinas parema atrioventrikulaarklapi kohal asub atrioventrikulaarsõlm (AV-sõlm). Kodade erutuse tõttu vallandab atrioventrikulaarsõlm edasise erutusimpulsi, mis levib mööda spetsiaalseid juhtekiudusid. Need juhtekiud läbivad Hisi kimbuna kodade ja vatsakeste vahelise sidekoelise piiri ning hargnevad Purkinje kiududena kogu müokardis. Nende kiudude impulsi juhteteedena toimimine tagab vatsakeste koordineeritud kokkutõmbe. Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm. Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle madalamal asuvad rakud (atrioventri...

Esmaabi -
83 allalaadimist
4
docx

Anatoomia - südame-veresoonkond

Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Sü...

Füsioloogia - Eesti Maaülikool
34 allalaadimist
18
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014)

Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ­ ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, t...

Arengubioloogia -
90 allalaadimist
6
pdf

Käitumise bioloogilised alused I: närvisüsteem ja käitumise juhtimine

Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), p...

Psühholoogia -
15 allalaadimist
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika ­ organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia...

Ülevaade psühholoogiast - Tallinna Ülikool
85 allalaadimist
12
docx

SÜDA JA VERESOONED

SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutu...

Normaalne ja patoloogiline... - Tartu Ülikool
41 allalaadimist
38
pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

Limaskest lihaskiht on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad ulatuda ka sidekoelisse proopriasse. 10. Väikeaju koore kihid Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed n...

Meditsiin -
31 allalaadimist
23
doc

ÜLDHISTOLOOGIA

Kardiomüotsüüdid on väiksemad kui südame lihasrakud ja nendes on vähem müofibrille. Nimetatakse ka nodaalseteks müotsüütideks. Määravad ära südame kokkutõmbumise tempo. Südame erutusjutesüsteem -Atriventrikulaarkimbu rakud on sarnase kujuga nagu sõlmedes. -juhivad erutust sõlmedest Purkinje kiududeni.Seetõttu müofibrille rohkesti. -Neid rakke nimetatakse tansitsinaalseteks müotsüütideks. Purkinje kiudude iseloomustus: Rakud on ühe-või kahetuumsed. Nende tsütoplasmaon mitokondrite ja glükogeenirohked. Müofibrille on hõredalt ja valdavalt tsütoplasma perifeerias. Kardiomüotsüütidest lühemad ja jämedamad. Silelihasrakkude üldiseloomustus Esinevad seedekanali, hingamisteede,kuse- ja suguorganite, vere- ja lüm...

Üldhistoloogia -
2 allalaadimist
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

Kardiogeensest mesodermist tekib neurula staadiumis torujas organ, selle tekel alustab tööd süda. Kardiogeenne mesoderm on laiem, kui tegelik ala, millest süda tekib.  Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Esmalt diferentseerub kardiogeenne mesoderm endokardi endoteeliks, kodade ja vatsakeste müotsüüdideks. Vatsakeste müotsüüdidest omakorda muutuvad osad Purkinje kiududeks ja endokardi endoteelis saab osast endokardiaalse padjandi rakud.  Südame neuraalhari ja tema derivaadid Südame neuraalhari paikneb pea ja kere neuraalharja vahel ning moodustab suurte arterite lihaselise seina ja kopsutüve septumi (vaheseina). Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks.  Nimeta südame morfogeneesi põhietapid 1. Kardiogeense välja kujunemine presu...

Inimene -
6 allalaadimist
84
odt

Anatoomia kordamisküsimused-vastused

Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm ja atrioventikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 117) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned) Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toim...

-
47 allalaadimist
74
docx

Psühholoogia konspekt

= hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei lii...

Psühholoogia -
41 allalaadimist
6
docx

Ülevaade psühholoogiast PSP6001

Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega...

Ülevaade psühholoogiast - Tallinna Ülikool
17 allalaadimist
8
docx

Inimese füsioloogia I KT

Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või ra...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

Paremas kojas paikneb kaks sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis (lihases?) Purkinje kiudude võrgustik. 10. Väike vereringe, selle algus ja lõpp (nimeta südame osad, veresooned), ülesanne. Väike vereringe e kopsuvereringe on vere teekond südame paremast vatsakesest kopsude kaudu vasakusse kotta. Ülesandeks on rikastada kopsudes verd hapnikuga. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasemaks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vat...

Füsioloogia - Keskkool
23 allalaadimist
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahe...

Rakubioloogia - Keskkool
3 allalaadimist
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on o...

-
48 allalaadimist
36
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskk...

Psühholoogia -
8 allalaadimist
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on...

Anatoomia ja füsioloogia - Tartu Ülikool
21 allalaadimist
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist te...

Ülevaade psühholoogiast - Tallinna Ülikool
105 allalaadimist
60
docx

Veterinaarne histoloogia

Omavahel on kardiomüotsüüdid ühenduses seostusdiskide abil – seostusdiskid seovad kardiomüotsüüte lihaskiududeks ja juhivad erutuslainet ühest rakust teise. Samuti on heledad ja tumedad vöödid. Lihaskiudude vahel on anastomoosharud. Südame juhtsüsteemi moodustavad modaalsed müotsüüdid (rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsess) ja transitoorsed müotsüüdid (juhivad erutuse Purkinje kiududele - võimaldavad sünkroonseid südamelihaste kokkutõmbeid. 25. Neuroni rakukeha ja jätkete ehitus. Närvikiu ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tu...

histoloogia -
28 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun