Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Ei ole väga tsütolüütiline, ilmselt jääb rakuga seotuks. Replitseerub hammustuskohal lihases minimaalsete sümptomitega / sümptomiteta (inkubatsioonifaas). Inkubatsioonifaasi kestus sõltub infektsioossest doosist ja infektsioonikoha kaugusest KNSile, ajule. Nädalaid kuni kuid pärast hammustust infitseerib viirus perifeerseid närve, liigub KNSi, ajju (prodromaalperiood). Aju infektsioon (hipokampus, ajutüvi, sillatuumad, cerebellumi Purkinje rakud) põhjustab klassikalisi sümptomeid, koomat, surma (neuroloogiline faas). Ajust dissemineerub viirus aferentseid neuroneid pidi tihedalt innerveeritud piirkondadesse – pea- ja kaelanahka, süljenäärmetesse, korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad. Ja kuna ta juba süljenäärmetes on, siis sealt ta ka eritub.
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 43 Prognoos: - Probleemid säilivad suures ulatuses ka täiskasvanueas - I.Lovaasi uuring 19 autistliku lapsega, 1987: individuaalne tegelemine varases lapsepõlves parandab oluliselt kohanemisvõimet, emotsionaalset ja sotsiaalset suhtlemist ning intellektuaalset arengut. Põhjused aju tasandil (OMIM) - Väikeaju o Purkinje rakkude vähesus väikeaju koores o Tagumiste sagarike (VI ja VII) ehituslikud iseärasused (hüpoplaasia), neid seostatakse tähelepanu iseärasustega - Suurajukoores o Geeniekspressiooni iseärasused - T sagara ülaosas ja prefrontaalkoores on piirkonnad sarnasemad kui peaksid olema - Amügdala e mandelkeha on lapsena suurem ja täiskasvanuna on neuroneid vähem - Hippocampus on lapsena suurem, hiljem kasv väheneb ning jääb alla normaalse
See on süsteem, kus tekib erutus, mis levib edasi südamele. Vastavalt tekkinud impulsside sagedusele tõmbub süda kokku. Erutus saab alguse sinoatriaalsõlmes, mis asub parema koja seinas. Seal tekib regulaarselt närviipulss (aktsioonipotentsiaal) see liigub mööda kodade muskulatuuris olevaid kiude edasi atrioventrikulaarsõlmeni, mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. 4. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis) Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi).
See on süsteem, kus tekib erutus, mis levib edasi südamele. Vastavalt tekkinud impulsside sagedusele tõmbub süda kokku. Erutus saab alguse sinoatriaalsõlmes, mis asub parema koja seinas. Seal tekib regulaarselt närviipulss (aktsioonipotentsiaal), see liigub mööda kodade muskulatuuris olevaid kiude edasi atrioventrikulaarsõlmeni, mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. D. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis). Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi).
diferentseerumiseni. 33. Kas diferentseerunud rakk võib valida mõne muu arengusuuna? Üldjuhul seda enamasti ei toimu, aga vahel võib. Varem arvati, et raku diferentseerumine on pöördumatu protsess. Katseliselt näidati esmalt, et hiire luuüdirakkudest võivad areneda skeletilihased. Ajaliselt võttis see nädalaid, seega võib eeldada, et metaplaasia on mitmeastmeline protsess. Näiteks luuüdi päritoluga rakust on siiani saadud vöötlihas, endoteeli, südamelihas, purkinje neuron (suurimad neuronid inimese ajus=, hepatotsüüte. Vöötlihasest aga luuüdi. Närvkoest vererakke, vöötlihasrakke, lootekudesid. Vähirakk võib diferentseerunud rakust tagasi vähitüvirakuks muutuda. 46 34. Miks erinevate regulaatorvalkude ekspressioon viib erinevate rakutüüpide tekkele? Sellepärast, et erinevad regulaatorvalgud on omased erinevatele rakkudele.
asub siinussõlm, mille tekitatud elektriimpulss (aktsioonipotentsiaal) levib mööda kodasid edasi ja põhjustab kodade lihase kokkutõmbe. Kodadevahelises vaheseinas parema atrioventrikulaarklapi kohal asub atrioventrikulaarsõlm (AV-sõlm). Kodade erutuse tõttu vallandab atrioventrikulaarsõlm edasise erutusimpulsi, mis levib mööda spetsiaalseid juhtekiudusid. Need juhtekiud läbivad Hisi kimbuna kodade ja vatsakeste vahelise sidekoelise piiri ning hargnevad Purkinje kiududena kogu müokardis. Nende kiudude impulsi juhteteedena toimimine tagab vatsakeste koordineeritud kokkutõmbe. Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm. Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
