innarahvastiku huvitatus poliitikas erineb oluliselt Asula 1 2 Total Result 26 20 46 198 220 418 212 274 486 112 122 234 548 636 1184 Linnarahvas Maarahvas Kokku 22.8 13.2 36.0 193.5 224.5 418.0 224.9 261.1 486.0 108.3 125.7 234.0 548.0 318.0 866.0 0.05 0.48 H0 p>alfa
Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus. Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus: 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja lihaastjas päris tühjaks said, aitasid naabrid. Küll võis aga muudest hädatarvilikest vahenditest nagu koolilaste saabastest või petrooleumist ja üldse sellest, mida raha eest osta tuli, otsene puudus kätte tulla. Linnarahva olukord oli kõikuvam. Kehvemad kihid elasid toimetuleku piiril. Töölistel oli harva võimalik säästa ning kui sääste oligi, siis sõja- ja revolutsiooniaegne
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Lisaks erinevad uurali rahvad üksteisest ka elatusalade, usundi, ajaloo ja tänapäevase poliitilise olukorra poolest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna näiteks, olles välja kujundanud oma linnakultuuri ning järjest vähendanud põlluharimise osakaalu ühiskonnas, siis valdav osa Venemaal asuvaid soomeugrilasi on põlluharijad ehk maarahvas väikese linnaharitlaskonnaga. Metsaaladel on põllunduse kõrval olulised olnud ka küttimine ja korilus. Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega, kas traditsiooniliselt tundras ja taigas ränneldes või paikselt küladesse koondatuna; vaid vähesed elavad linnas ja töötavad haridus- ja riigistruktuurides. Ka saamide
auditooriumi vajadused. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tingisid ühiskondlikud muutused - kirjaoskuse levimine ja urbaniseerumine, industrialiseerumine ja ühiskonna demokratiseerumine - uusi vajadusi. Majanduslik konkurents sundis arendama nii toote sisu kui ka tootmisprotsessi korrastama. Eestis põimus kommertsialiseerumine tihedasti läbi poliitilise avalikkuse kujunemisega. Eesti olud olid nii poliitiliselt kui majanduslikult väga erinevad. Kõigepealt oli eestlaskond põline maarahvas, linnades elas üsna vähe eestlasi. Põhiliselt elati linnas lihttöölisena (voorimees, majateenija jmt ametid, isegi kalastajad). Kaupmehed ja käsitöölised olid enamasti mitte-eestlased. 19. saj teisel poolel hakkas rahvaarv linnades tõusma, eriti kiiresti kasvasid Valga, Tartu, Viljandi, Võru, Rakvere ja Tallinn. 1881 elas maal 86,7% siinsest elanikkonnast, ja 1897. aastaks oli see kahanenud 81-le %-le. Mis siis maal muutus?
Kahevahel oleks jätkus üsna pikka aega. Kuni 1918 alguseni oli kõikuv olukord. Järk-järgult enamlaste võimu alla painutatud linnade arv suurenes. Hoopis keerulisem oli lugu maal. 69% rahvastikust oli talurahvas, maa oli otsustavaks võitlustandriks. Maal olid trad esseerid populaarsed, mitte enamlased. Kohalikud talurahvakomiteed, nõukogud, vallavalitsused ei tahtnud midagi teada enamlaste võimust. Siiski jäi maarahvas enamjaolt passiivseks. Tingitud varasemast kogemusest ühelt poolt. Talurahvas ootas jätkuvalt Vene AK valimisi. Suuremaid probleeme oli enamlastel oma võimu kinnistamine rahvuslikes piirkondades. Ukraina oli pärast veebr revol muutunud rahv mõttes väga aktiivseks, nendega oli raske hakkama saada. Taheti saada autonoomseks, asutati Ukraina Keskraada. Hakati formeerima Ukraina rahvusväeosi. Ukraina keskraada koosnes ennekõike revol demokraatidest, oli nende jaoks rahvusküsimus esmatähtis
ja hirm araks pekstud orjade südametesse. Munk astus koosolijate keskele ja käskis neid tihedamalt enese ümber koguneda. «Palja jõuga on meil küll raske sakslastele ja taanlastele vastu hakata,» ütles ta tasasema häälega. «Peame kavaluse appi võtma. Meil on ka hea nõu juba leitud ja tuhanded on valmis seda täitma.» Ta hakkas nüüd mässuplaani seletama. Ühel seatud ööl, mis korraga igale poole pidi teada antama, pidi maarahvas valmispandud sõjariistad kätte võtma, terve võõra soo lagedal maal hävitama, seatud kohtadel kogunema ja siis ühise jõuga kindlate losside ja linnade kallale tungima. «Kas naised ja lapsed peavad ka surema?» küsis sepp kulmu kortsutades. «Minu tahtmine oleks neid puudutamata jätta,» vastas Tasuja nukralt, «aga nemadki oh rahva viha nii palju ärritada aidanud, et neile vähe armu loota on. Verevalamine äratab ikka verejanu.» «Minu käsi ei pea neisse puutuma
Sealt võeti mõiste kasutusele germaani keeltesse, vastavalt inglisekeelne landscape ja saksakeelne landschaft. Mõiste algne tähendus omandas aga kiiresti sootuks laiema kasutuse, hakates tähistama ka tegelikku loodust. Lisaks loodusele on tänaseks selle tähendus laienenud ka linnale ning maismaakeskkonnale üldse. Itaaliakeelne paesaggio ja prantsusekeelne paysage on pärit ladinakeelsest tüvest pagus. See tähendab tükki maad, millega seal elavad inimesed, nii linna- kui maarahvas, ennast identifitseerivad. Sellised maatükid võivad olla nii suuremad kui väiksemad, kuid oluline näib siinjuures olevat nimi, mis maa-ala teatavad iseloomulikud omadused või geograafilise asukoha kokku võtab. Näiteks võiks ühe võrumaalase asukohajärgne määratlus olla selline: haanjalane võrumaalane lõuna-eestlane eestlane. Kui siia lisandub keele või murde alusel enesemääratlemine, siis selle järgi ollakse ennekõike
vehklemisharjutused ja proovid, -- nagu hertsog ütles. Ühel hommikul, kui olime õige kaugele Arkansase osariigi südamesse jõudnud, nägime eemalt väikest linna suure jõekääru juures. Peatusime umbes kolmveerand miili ülalpool ojasuudmes, mis kadus küpresside vahele nagu tunnelisse.- Istusime kõik peale Jimi paati ja läksime linna vaatama, kas seal on võimalust etendust korraldada. Meil vedas suuresti: pärast lõunat pidi seal tsirkuseetendus olema ja maarahvas oli juba hakanud linna tulema igasuguste vanade logisevate vankritega ja ratsa. Tsirkus pidi e.nne õhtut jälle edasi sõitma, nii võis meie etendusel hea menu olla. Hertsog üüris kohtumaja, me käisime ringi ja kleepisime müürilehti. Need olid järgmised: 348 SHAKESPEARE'! UUESTISÜND!!! IMETAOLINE ATRAKTSIOON! = AINULT TÄNA ÕHTUL! = Maailmakuulsad näitlejad David Carrick noorem Drury Lane'i Teatrist Londonist, ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
