Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse taastamine, nende sisekülgedel paiknevate madalaveeliste seisukaide sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos võimaliku risu eemaldamisega. 3.JÄÄTMED ENERGIAKS
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
Hüdrosfäär - elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Mageveekogud on: 1. looduslikud - jõed, järved, sood, lombid; 2. kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või 1. lentilised - seisuveelised; mittevoolava veega mageveekogud - tiigid, lombid jne. 2. lootilised - liikuvaveelised; vooluveekogude, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad. Mageveeökosüsteemi määravad keskkonnatingimused: Ökoloogiliselt olulisemad: 1. vee ja veekogu põhja füüsikalis-keemilised omadused; 2. vees lahustunud ja heljuvad ühendid; 3. temperatuur ja valgus; 4. veekogude saastatus inimtegevuse tagajärjel. Veeorganismide elu määravad olulisemad füüsikalised ja keemilised tegurid: 1. Füüsikalised tegurid: 1.1. Tihedus ja viskoossus (olulised nii mage- kui merevees).
teed. Rannajoonel paistavad juba punased puitvaiad, mille vahele tõmmatakse viie euro eest punasest riidest päikesevarjud omapärased ja praktilised. Lained on rannaliivast vorminud kõrge valli, kus ookeanivesi uhub aina kõrgemale, et siis jälle vajuda ja tõusta peatumata ja lõputult. Taban end mõttelt, et ookean omab küll määratut suurust ja jõudu, aga inimese imepärased võimed on loonud laeva, mis alistab kogu selle üüratu, mäsleva ruumi... Suure lainetuse korral peab vette minnes olema valvas, sest ookeanilained on salakavalad ja ettearvamatud ning nendega mängimine ohtlik. Ümberringi laiutab looduse ürgne ilu, viies endaga kaasa kõik mõtted. 177 Ergav päike, õrn liiv ja lainetekohin on uinutava jõuga Kummalisi liiklusvahendeid laev, millega pääseb
3) Laine levimiskiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisega. 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine Sfäärilise ehk keralaine allika näitena vaatleme homogeenses keskkonnas punktikujulist laineallikat, mis võngub harmooniliselt seaduspärasuse (t ) A cos t 0 . (8.4) põhjal. Siin ja edaspidi tähistame sümboliga hälvet tasakaaluasendist. Võnkumine levib keskkonnas lainetuse kujul kiirusega v . Kui ta jõuab mingi keskkonnaosakeseni kaugusel r laineallikast, hakkab see võnkuma seaduspärasuse r (r , t ) A(r ) cos t 0 . (8.5) v järgi, sest ajahetkel t jõuab osakeseni laine, mis hakkas allikast tulema ajahetkel t r / v .
põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosiooni Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Ajajooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni.
Pariisi teenari eest mööda Seine'i ülespoole viis kuni Vanalinna sillani ja maha pani tollele tühjale neemele, kus lugeja kord juba unistavat Gringoire'i nägi ja mis teisel pool kuningaaedu paralleelselt Lehmade ülevedaja saarega vette küündis. Paadi ühetooniline kiikumine ja vee sulin suigutas kuidagi õnnetut ClaudeM. Kui paadimees oli juba lahkunud, seisis ta ikka veel kaldal tuimalt enese ette vaadates ja kõike ainult läbi suurendava lainetuse tajudes, mis kõigest ümbritsevast talle mingi fantasmagooria lõi. Tihti mõjub suurest murest tekkinud väsimus nõndaviisi meie meeltele. Päike oli juba kadunud Nesle'i kõrge torni taha. Oli videvik. Taevas oli kahvatu, samuti jõe vesi. Nende kahe valge laigu vahel lamas tumeda ribana Seine'i vasak kallas, kuhupoole ülemdiakon teravalt vaatas ja 1 See oli Saint-Germain-des-Pres' munkadele hüdraks, sest kleepud tõstsid siin ühtsoodu üles oma uusi tülisid (lad. k.). 347
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
