ekskretoorsetes näärmetes, neerutorukestes, kuseteedes) vahel. Organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitaks tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab umbes 2,2-2,8 liitrit vett llpäevas. Vett saadakse toiduga, endogeense veena. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Veetasakaalu regulatsioon on tihedalt seotud mineraalainete, eriti Na- ja K-tasakaaluga. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana, (ioonidest K+ ja valgud). Bioloogilised membraanid on
nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tarbijahinnaindeks (THI) peamiste kaupade ja teenuste tarbimisnormide ning nende hindade alusel koostatav statistilise näitaja elukalliduse mõõtmiseks Tava ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve
Intensiivses hanekasvatuses realiseeritakse noorhaned hanebroileritena lihaks 56...70 päeva vanuselt. Selleks ajaks langeb nende kasvuintensiivsus, halveneb söödaväärindus ja algab uute verisulekontsude moodustumine uueks sulgimiseks, mis raskendab lihakehade töötlemist ja vähendab nende kvaliteeti. Hanedel on võime ladestada organismi suurel hulgal rasva. Seejuures on hanerasv märgatavalt paremate dieetiliste omadustega ja inimorganism omastab seda paremini kui teiste loomade rasva. Hanerasva tuntakse rahvameditsiinis kui tõhusat vahendit külmetushaiguste raviks. Täiskasvanud nuumatud hane lihakeha võib sisaldada 40% ja rohkem rasva. Sulgi ja udusulgi saadakse täiskasvanud hanelt umbes 300 g. Udusulgi kitkutakse ka elusatelt hanedelt. Sel juhul saadakse hanelt mitu korda rohkem udusulgi. Täiskasvanud hanede udusuled on paremad kui noortel. Hanesulgedest valmistatud padjad, tekid, magamiskotid jms
" Iga üksiku merel oleva inimese ellujäämises mängivad otsustavat rolli stressorid (stressi põhjustajad). Nende hulka kuuluvad: Valu, vigastused, janu, nälg, kurnatus, hirm, mis avaldavad oma mõju võimendatuna külmast, kuumusest ja üksindustundest. Me ei hakka siin vaagima meditsiinilise abi küsimusi. Selleks on spetsiaalne kursus. Kuid vaatleme mõningaid stressoreid, nende olemust, mõju ja võimalusi neid vältida ja nende vastu seista. 3.2 Janu. Inimorganism koosneb 65% ulatuses veest. 10% selle vee kadu kutsub esile sügavad pöördumatud muutused organismis ja võib viia surmani. Vesi lahkub kehast kolmel teel: hingamisega, higistamise ja kusena. Veepuudus kutsub esile vere paksenemise, soola tasakaalu rikkumise, lagunemisjääkide kogunemise organismis, ainevahetus- häired ja ülekuumenemise. Veevaeguse korral on kõige ohtlikum just ülekuumenemine, kuna troopilise päikese käes saab keha väljapoolt suure hulga soojust
raku kindla struktuuri ja funktsiooniga koostisosa, Organell pisielund Organsüsteem vt elundkond iseseisvaks eksisteerimiseks võimeline elusaine üksus. Eristatakse ainurakseid ja hulkrakseid elusolendeid. Rakk Inimorganism on hulkrakne, rakk on inimese keha elementaarne ehituslik üksus Spordifüsioloogia füsioloogia haru, mis käsitleb organismi talitlust ke- halisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise ehk treenituse tekkimise füsioloogilisi mehhanisme Kordamisküsimused: 1
Uus liik omakorda võimaldab uusi unikaalseid järglasi ülitsivilisatsiooni arenguks. Nende ristandumine meiega annab nende genofondi uut geneetilist informatsiooni. See rikastab nende mitmekesisust järglaste saamiseks. Tulnukad soovivad inimesi nende enditega geneetiliselt ristata, et luua uue genofondiga bioliik. Selline tegevus sarnaneb näiteks inimeste endite vahelise sugulise ristandumisega. Näiteks mehe ja naise sugulise vahekorra tulemusena sünnib uus elus inimorganism. Uute liikide loomisega on selline füüsiline protsess sarnane. Ka planeedi Maa eluslooduses on täheldatud liikide vahelisi ristandumisi. Liikide omavahelised ristandumised on tegelikult bioevolutsiooni üks toime mehhanisme. Näiteks on esinenud juhtumeid, mille korral hunt ja koer omavahel looduses bioloogiliselt ristuvad. Nii tekibki uus nähtus liikide mitmekesisuses – huntkoer, mis on küll väga haruldane juhus kuid seda on siiski looduses täheldatud
oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
